Fotorahvas organiseerus pühapäevasel päeval õue koos aega veetma. Andrusele tänud, et rahvale üleskutse hambu viskasid ja kuna tal endal juhtumisi oli samal päeval, ehk eile sünnipäev, siis võtsime Kirkega selle matka rõõmsasti ette. Seda enam, et ilm oli täiesti fantastiline ja suve lõppu sel viisil tähistada oli puhas rõõm.
Mina polnud oma elus seni Paljassaarele sattunud. Oligi uus koht avastada. Buss ei lähe alates septembrist küll enam Paljassaare beach – ile, aga mis see 1,5 km siis endal randa vantsida ära ei ole. Kirkel tekkisid teekonna jooksul muidugi mitmed küsimused. Kuidas siin nii palju vene keelt kuuleb? Miks siin nii kole ümbrus on? Miks nii palju katkiseid hooneid? Mis veidrad vastikud lõhnad siin vahepeal levivad? :D No mis teha, teekond randa läheb läbi kunagise piiritsooni ja seal on tõesti igasuguseid kolehooneid ripakil. Õnneks kaalus mereäärne vaade üles need vahepealsed koledad kohad ja koos vahva fotoseltskonnaga oli tore grillida ja tšillida. Üks teine Kirke oli seal juba ees ja lastel oli lõbu laialt ning komme liiga palju.
