Esimene koolikuu

Aeg läheb kiiresti ja mõne päeva pärast ongi juba terve kuu koolis käidud.
Vaikselt hakkab kujunema mingi rutiin ja samas olen avastanud, et õhtud on meie jaoks muutunud lühemaks, kui varem. See, et laps läheb kella üheksa ajal magama sättima, on normaalne, aga et mina ise ka lähen üsna pea magama, see on juba midagi uut.
Kõik ringid ja muud koolid on läinud tööle täistuuridel ja igapäevane logistikuamet hakkab mulle juba vaikselt sisse harjuma. No tegelikult kõige piinarikkam osa sellest logistikast on see, et laps saaks koolist õigel ajal tulema. Kõik muu läheb tal juba ise nagu lepase reega. Mitmel päeval on tal viimane tund kehaline kasvatus ja eks see riiete vahetamine võtab omajagu aega, sest tunnid on veel õues ja siis muidugi on klassijuhatajal mõttes veel, et istuks ja kirjutaks seda ja teist….aga aeg liigub. Kui tunnid lõppevad kell 12 ja muusikakoolis algab tund kell 13, siis üleliigset aega pole kohe üldse. Eriti, kui lapsel tuleb ühest kohast teise liikuda veel jalgsi 2,5 km. Nüüd sel nädalal on saanud kuidagi need liikumised lõpuks paika ilma liigse stressita. Olles ise kellaaegades täpne, olen ma suutnud seda süstida ka lapsele ja teda ikka tõsiselt häirib, kui ta hakkab kuskilegi hiljaks jääma.
Ma usun, et seda on tundnud mingil ajahetkel kõikide laste vanemad, kelle lapsed käivad muusikakoolis, et tavakoolis peetakse muusikakooli ringiks. Kes aga muusikakoolis ise käinud või lapsi koolitanud, teab väga hästi, et see on samamoodi KOOL, mitte lõbus ringike. Kool, kus on tunnid, pannakse hindeid, on eksamid ja igapäevased kodused harjutamised. Ühesõnaga tõsine töö, mitte tilulilu. Muusikakoolis õppides on lapsel võimalik saada alla põhi, mis võimaldab tal edaspidi soovi korral jätkata oma muusikaalaseid õpinguid, mis paljudele annab ka muusikaga seotud elukutse.

Selles tohuvahobus on meil korra käinud peast läbi isegi mõte vahetada kooli, et oleks lapsel lihtsam liikuda kooliväliste tegevuste juurde…..aga siis tulevad jälle ette seigad ja tõdemused, mis ajavad selle mõtte ära.

Muidu aga läheb kõik väga hästi. Minul on tööl alanud nn hooaeg ja tegemist on palju. Üritused, üritused…
Lapsel on koolis kõik korras. Vist. E – koolis pole õpetaja millegi üle kurtnud, õppetöö käik on sealt nähtav, hindeid ei panda, päevikus säravad mingid imelised kullaterad ja kiitused, ühtegi vihikut pole koju toodud ja küsimuse peale kuidas läheb, tuleb kiire vastus, et väga hästi ja kõike oskan. Noh, küllap siis. Eriti tore on kuulda, et koolis on õhkkond hea ja lapsed sõbralikud. Klassis on nagu ikka – mõni õpilane, kes segab tundi, aga küllap saavad nemadki varsti aru, et lasteaed on läbi.

Kui juba koolist tulema saab ja kimades muusikakoolis ollakse, on kõik hästi. Edasine päev kulgeb ilma mureta, kas jõuab õigeks ajaks kohale. Muusikakoolis on solfedžost klaveritundi liikumine lihtne – vaheta vaid klassi ja peale muusikakooli on enamasti judotrenn, mis toimub kõrval asuvas koolis.
Muusikakoolis paistab edeneb samuti kõik hästi. Päevikus on viied ja kuuga on õpitud mängima juba mitu palakest kahel käel. Eks see noodikirja lugemine ja samal ajal kiiresti klaviatuuril orienteerumine ning õigete sõrmede kasutamine on veel ehk pisut aeglane, aga see ei saagi napi kuuga olla täiuslik. Aega on. Põhiline, et õpetaja on lapsega rahul ja kodus harjutab ilma jorinata. Eks seda tuleb ikka ette, et vahest ei taha mõni käik kohe välja tulla või klahvile õige sõrm sattuda, aga kui asi saab selgeks, on rõõm lapse silmis seda suurem.

Judos on äge! See on lapsel põhiline trenni iseloomustus. Ja minul on hea meel.
Kuigi trennid on tal muusikakooliga samadel päevadel ja lapse koolipäev venib päris pikaks, tuleb ta igast trennist säravate silmadega. Treenerilt sain juba tagasisidet, et Kirke on väga tubli ja teeb alati ilma viilimata kõike kaasa. See 1,5 tundi on neil ikka päris tõsine üldfüüsiline trenn. Vaatasin ühte trenni pealt ja mõtlesin, et ma ise oleks vist pärast seda puhta kutu :D Nüüd, kuu lõpupoole, õpivad juba ka kukkumisi ja muid vajalikke asju. Esmaspäeval läheme valima paraja suurusega kimonod, et trennis oleksid õiged ja head rõivad.
Trennist tuleb laps vantsides koju tavaliselt natuke kell 5 läbi. Nüüd oktoobrist aga tekib väike muudatus, mis pole just parim, aga mis sa ikka teed. Trenn hakkab algama tund hiljam ja kui ennem ta läks muusikakoolist otse trenni, siis nüüd tekivad vahele kahel päeval pikad ooteajad. Iseenesest pole ju hullu, sest ta saab tulla mulle tööle ja kas lihtsalt puhata või lugeda, aga päev venib sedasi liiga pikaks ja koju jõuaks siis alles peale kella kuut õhtul. Igatahes eks vaatab, kuidagi me selle asja ikka korraldame ära, et mis selle ajaga peale hakata.

Koolis pani ennast kirja näiteringi…no eks vaatab, hakkavad õppima jõulunäidendit.

Laulustuudio käib nüüd ka juba täistuuridel. Kooritunnid kaks korda nädalas ja kord nädalas soolotund. Esimeste laulude noodidki käes. Hooaeg tuleb aktiivne, sest stuudio saab 25 aastaseks ja sellega seotult on igasuguseid üritusi.

Täna on meil puhkepäev…niivõrd kuivõrd. Hommikut alustasime mõnusa pudruga. Enne kooli sõi Kirke alati kodus kenasti kõhu täis, aga sellest nädalast hakkasid meil koolis peale pudruhommikud ja laps – sotsiaalne tüüp, nagu ta on, eelistab süüa koos sõpradega koolis. Nii ongi meie ühised pudruhommikud siis ainult nädalavahetuseti.
Tänane puder – täisterakaerahelves kookospiimaga (+ linaseemned) ja värske suvikõrvitsa – laimi moosiga maitses väga hästi.

Peale lõunat läheme pildistama ühte ema ja tütart. Ilm on õnneks suurepärane. Eks praegu ongi see ilus sügisene aeg pildistamiseks, mida ei jagu enam väga kauaks ja tuleb kõiki võimalusi kasutada. Tänasesse päeva tuleks veel mahutada poetuur, klaveriharjutused ja üks plaat piltidega tuleks samuti kliendile ära toimetada. Ja kõige selle vahele kindlasti sööme midagi head.
Eile muide tulin töölt ja Kirke oli mulle valmistanud mitmekäigulise õhtusöögi koos kaunistatud menüüga. Istusin vaid lauda ja lasin ennast teenindada. Esimene käik oli väga maitsev salat ja ülejäänud kolm olid erinevas vormis puuviljad lisanditega :D Küll jäätisega, küll varda otsas, küll mõnusa kokteilina. Tähtis on hea tahe :)