See oli kunagi kevadel või suve alguses, kui mulle helistas üks kaunis naine ja teatas, et vot nüüd ta läheb mehele. Mitte kohe, aga alles suve lõpus. Meheleminekuks on teadupärast tarvis kleiti – peale peigmehe ja kõige muu. Peigmees oli olemas, seega tegeleda tuli kleidiga :) Ideepojuke oli olemas, sest tulema pidi stiilipidu. Pidu, millest tol hetkel ei teadnud mitte keegi. Loomulikult peale asjaosaliste endi…ja siis sain mina ka teada.
Eks me läbi suve heietasime mõtteid ja arutasime, milline võiks kleit tulla. Pruudi kõige kindlam soov oli satsiline alumine osa. Edasi hakkasin juba mõtet arendama nii, et käisime koos poes, valisime kangad ja tegin ettepanekuid. Kuni idee vormus meil kleidiks. Kindel soov oli ka see, et hiljem peaks sellest kleidist saama väikese kohendamise järel mõnusad igapäevasemalt kantavad rõivad. Lõpptulemus annabki nüüd kohandada asju nii, et tulevaks suveks on noorel naisel mitu mõnusalt kantavat komplekti. Nii ei pea kaunis kleit niisama kapis seisma ja saab sellest armsast rõivast edaspidigi heameelt tunda.
Kleidi tegemine võttis aega päris, päris palju. Satsitamist oli hulgaliselt ja teadupärast pole see just töö, mis saab sipsniuhh valmis vaid võtab omajagu aega.
Kleit on kahejaoline ja koosneb õlapaelteta kleidist ning pitsist tuunikast. Põhikleit ise on valgest tikitud broderiikangast. Alumine äär sai pisut üle 6 m satsipikkust.
Teemat siduvaks detailiks on sinine pits, mida leidis pulmapäeval ka lillevaaside ümbert ja mille värv kordus pruudikimbu südamikus rukkilillede näol ning pruudi soengus, kõrvarõngastes, kingades….ja loomulikult meres.
Augusti viimasel päeval, muinastulede ööl, oli pruut pretsedenditult kauneim olevus maamunal, kes tol hetkel rannas päikeseloojangul ütles oma kaasale “jah”.
Super suured tänud sulle Ingrid!!! Kleit oli imeline ja pildid samuti!
Võta heaks, armas Pirjo! Sulle oli rõõm õmmelda ja ilusaid inimesi on alati hea pildistada :) Imelist õnne teile! Mul oli suur rõõm ja au saada osa teie päevast!