Päev endale.

Vahest tulevad head mõtted üle öö. Minul tuli idee minna Helsingisse Naiste käsitöö jõululaadale, mida korraldati Wanha Satamas juba kümnendat korda. Mõeldud-tehtud. Rääkisin ära sõbranna Aire, kes ka paadunud käsitööinimene ja algas suur piletite organiseerimine. Kimasin reede lõunaks Tallinna. Kahe tunni jooksmise tagajärjel oli mul taskus kaks piletit kesköisele laevale Helsingisse ja laupäeva õhtusele laevale tagasi Tallinna.

Koju tagasi jõudsin 16.30 ajal ja siis hakkas peale üks kole sebimine. Esimese asjana oli tarvis pakkida kokku mees ja koer ning saata nad minema Tallinna, kust nad sõitsid edasi suure bussiga Vilniusesse koerte näitusele. Seekord siis näitus kahel päeval. Laupäeval Rahvusvaheline CACIB näitus ja pühapäeval Rahvusik CAC näitus.

Koera kott sai pakitud kiiresti- kõik vajalik seljakotti ja korras. Mehele sai suurem spordikott-ega neid asju palju pole vaja, aga tekk ja padi tegid koti suureks. Kaks sõiduööd bussis, siis nagu teisiti ei saa. Kõige hullem hakkas siis, kui ilmnes, et koera pass on kadunud. Saatsin mehe võtma seda sealt, kus pass käib, aga tema ei leidnud. Kappasime siis terve perega mööda elamist ja otsisime kõikvõimalikest ja võimatutest kohtadest. Mida pole, seda pole. Läksin siis ise sinna kappi vaatama, kus pass oleks pidanud olema ja loomulikult sealt ma ta leidsingi :S Saada veel mees otsima, saad mitte vähem, kui peavalu :(
Lõpp hea, kõik hea. Mees ja koer ära saadetud jäi endale ka kaks tundi sättimiseks. Aega jäi ülegi :D
Igatahes punkt kell 20.00 olime Airega raudteejaamas ja sõitsime rongiga Tallinna.

Tallinnas tegime aega parajaks ja läksime poodi natuke süüa ostma. Mõlemal oli päev möödunud jooksujalu ja söömiseks ei olnud just palju võimalusi. Näljased, nagu me olime, ostsime kokku hulga kraami, mida pärast oli tükk tegu ära süüa. Mina sõin igatahes viimased saiaksesed ära täna hommikul kodus :D Edasi laeva.
Veidi peale keskööd pani laev ennast lahte ankrusse ja meie võisime rahumeeli magama minna.

Hommikul kell 6.30 on pimedas kajutis ärgata üsna keeruline. Selline öö tunne, et miks peaks tõusma ?
Peeglist vaatasid vastu kaks mõnusat padjanägu. Vist polnud magatud öö kõige parem. Mis seal ikka-kerge hommikune värskendus, hommikusöök rootsi lauas ja olimegi Helsingis.
Linn võttis meid vastu mõnusa ilmaga. Oli küll alles pime, aga ilm tõotas tulla hea.
Jalutasime vaikselt keslinna ja olime kella 9 ajal silmitsi Stockmann-i kaubamaja Jõuluaknaga. Jõuluakna avamine pidi olema igal aastal väga oodatud sündmus ja seda oli näha tõesti väga elava huvi järgi akna ees. Hommikul vara oli uudistamas alles kümmekond turisti ja mõned pered lastega, niiet läbi häda sai mõned fotod tehtud, aga õhtupoole enam aknale ligi ei pääasenud-nii palju oli imetlejaid :) Ikkagi jõulumuinasjutt.
Terve aken elas ja saateks mängisid laste poolt lauldud jõululaulud.

Kuna aega jõululaada avamiseni oli veel küll, käisime esimese asjana tutvumas Akadeemilises Raamatupoes käsitööajakirjadega ja paar korrust kõrgemal vaatasime üle kõik käsitööraamatud. Läks meil seal ikka tubli tund aega, sest vaadata oli kõvasti. Kahju ainult, et kõike ei jaksa omale koju vedada, mida hing ihkab.
Edasi läksime Jõululaadale.
Tegelikult on sellest nii head muljed, et ei oskagi nagu millest alustada. Üldjoontes on see võrreldav meil korraldatava Mardilaadaga, kuid…..ikkagi oli ta väga omanäoline. Ääretult kena oli vaadata, kuidas ühe katuse alla olid mahtunud tõelised kunstnikud koos lihtsate käsitöölistega ja üliõpilastega. Selge näide, et ei tehta olulist vahet kunstnike poolt tehtava käsitöö ja talunaise poolt tehtava käsitöö vahel. Igas käsitöös on soojus, mille sinna on pannud inimese käed, pole vahet-millise tiitliga käed.
Üldine atmosfäär oli niivõrd positiivne, et kogu suur hoone tuksus ühtse perena. Üritus ise oli väga läbimõeldud. Detailideni. Seda kõike on tarvis näha, et mõista pisiasjade tähtsust ürituste organiseerimise õnnestumiseks.
Iga müüja oli oma toodangu nägu ja ta müüs seda lustiga, sära silmis ja usuga sellesse mida teeb. Vaadates kõike seda, ei tihanud ma neid pildistada. On ju igal käsitöölisel õigus kaitsta oma toodangut ja see tundus kuidagi ebaeetilisena. Nii saidki tehtud mõned pildid vaid üldisest melust.
Pakuti laadal aga kõike. Tundus, et vist suurt midagi käsitööst polnud esindamata. Üldpilt oli väga mitmekesine ja värviline. Uhked võivad olla soome käsitöönaised toodangu väga kõrge kvaliteedi üle.
Kaks käsitööliiki, mis meid Airega väga inspireerisid, olid viltimine ja kangastelgedel kootud toodang. Just see mitmekesisus, fantaasia ja hea maitse.
Üllatuseks oli müüdavate nukuriiete rohkus. Neid oli tõesti palju-armasid, ilusaid ja uhkeid.

Osteti laadal väga agarasti-usun, et kõik, kes seal müüsid, on laada lõppedes väga rahul. Rahul, et said omavahel kokku, et said veeta meeldivad ja rõõõmsad 4 päeva, et said vahetada kogemusi, ennast näidata, tunnustust saada ja väärilist tasu. Meie, külalistena, olime igatahes väga rahul. Loodan väga, et Eestist oli seal ikka rohkem käsitööinimesi käimas. Õppida on sealt nii orgaiseerijatel, kui tegijatel.
Ja nüüd ka mõned pildid.

Nende särkidega tuli kohe meelde üks tore naisterahvas Saaremaalt, kes meie Mardilaatadel on käinud müümas enda tehtud vaimukate piltide ja kirjadega särke. Soomes müüdi lisaks veel ka sama tegija poolt joonistatud pilte riidetükkidel, mida sai hiljem siis õmmelda juba kodus olevatele riietele. Ja nõudlus oli nende järgi suur :) Mulle meeldis sealt üks tore särk, millele oli joonistaud kiisu-selline suur kiisu, kellest pool oli esiosal ja teine pool väändus ümber kandja seljaosale :)

Mitu tundi laadamelus osalenud, suundusime tagasi linna. Sihiks ikka-käsitööga seonduv.
Otsisime üles hobiraamatute poekese ja seal olime jälle vist terve tunni. Lappasima ja lappasime……ja ikka ei ostnud midagi :( Lihtsalt vist ei osanud valida. Praegu tunnen, et vähemalt ühe raamatu osas jäi hing kripeldama, aga õnneks keeg ei keela mul järgmisel Helsingi külastusel seda ikkagi ära osta :)
Peale raamatupoodi läksime käsitööpoodi. On küll meie Liann-lõngades peadpööritav lõngavalik, aga seal oli neid ikka veel rohkem ja veel huvitavamaid. Nüüd tean, kuhu varsti jälle sammud sean :)
Ära tõin sealt aga sellised vahvad lõngad.

Tagasi kesklinnas külastasime Stockmann-i kaubamaja. Aire lappas uuesti läbi käsitööajakirjad, aga minul oli kindel siht – sukkpükste osakonda :D Seal on lihtsalt suurim valik, mida mina olen nänud, värvilisi ja mustrilisi talviseid sukkpükse ja kaks paari nedest ostsin ma igatahes ära:)
Uuesti Akadeemilises Raamatupoes, ostsin veel kolm ajakirja, mida siinsed blogijad juba kindlasti näidanud ja tunne mul sama nagu Elsal, et oma pangaarvet ma ei julge vist vaadata :D-peale eilset reisi.

Üks pilt veel jõuluehteis Helsingi tänavast ja silma jäänud muhedast jõulumehest ühe kaupluse aknal.

Edasi oligi aeg nii kaugel, et sammusime sadamasse. Olen mina küll suhteliselt palju laevadega reisinud, aga esimest korda nägin, et laevale tuli selline meeletu rahvamass. Ei tea, kas süüdi selles lähenevad jõulud või soome kodanike suurenenud huvi Eesti SPA-teenuste vastu, aga meie suur m/s Romantika oli pilgeni täis. Õhtusöögil tekkis tõsine hirm, et süüa ei jätkugi, ennem, kui lauani jõuad ja kaupluse järjekorras ei tekkinud tahtmist seistagi, et lastele kommi osta. Meil muide on üks ja konkreetne kommikarp, mida lastele tuua-lagritsapiibud. Vat neid pole maal kusagil saada-ei meil ei Soomes.

Tegelikult päädis supertoredat päeva kurbus.
Esiteks sellepärast, et nukker on vaadata, kuidas inimesed lagastavad. Laevas ei ole kohta, kus ei suitsetata-olgu või keelumärgi all, aga ikka käib padusuitsetamine. Hingata ei ole kusagil midagi ja koju jõudes haised hullemini, kui tuhatoos. Et mittesuitsetajatel ja lastel pole nagu kusagil meeldiv olla. Uue laeva ilusad istmed on “kaunistatud” suitsuaukudega. Igal nurgal tuiguvad ja räuskavad purjus inimesed. Küllap enamus inimesi teab, millest ma räägin, kes meie laevadega naaberriiki sõitnud. Kurb on see ikkagi.
Teine kurb tunne oli see, et reis lühikeseks jäi. Seda aga korvab hulk häid emotsioone ja palju inspiratsiooni edasisteks tegemisteks.
Tallinnas rõõmustasin, et mul on suur poeg, kes tuli emmele sadamasse vastu :)