Koolivaheaeg on tore. Vähemalt mulle meeldib. Ei pea hommikuti vaatama, et laps õigel ajal kodunt minema saaks ja palju suurema rõõmuga vaatan tööle minnes mõnusalt magavat last.
Kooliperioodil pole tegelikult meil mingit arutut sahmimist hommikuti. Õhtuti püüame saada alati õigel ajal magama ja kooliasjad ning riided paneb laps samuti ise alati valmis. Nii algabki hommik rahulikult sellega, et mina tõusen üles, panen endale pudru keema, teen vannitoatoimingud ja lähen ajan lapse üles. Virinat meil pole, mööda elamist asjade otsimist pole ka. Rahumeelselt käib pesemas, paneb riidesse ja läheb kooli. Soovime uksel üksteisele parimat päeva ja läheme kumbki oma asju ajama. Putru sõi laps seni koolis, aga uuest veerandist peab vahest varuma pudruaega kodus, sest söömata nüüd küll päeva alustada ei tohiks. Teises koolis süüakse putru alles esimesel vahetunnil ja siis on selleks liiga napp aeg, eriti veel, kui kaks korda nädalas on kehaline kasvatus esimene tund.
Kuid…ikkagi meeldib mulle koolivaheaeg. Juba sellepärast, et siis saab teha neid asju, mida kooliperioodil pole mahti teha.
Koolivaheaja esimesel päeval kutsuti Kirke külla. Mina läksin laupäeva hommikul tööle ja Kirke läks varsti peale mind sõbra poole. Nüüd siis paraku endisele klassivennale, aga õnneks nad saavad edasi seltsida muusikakoolis ja koolivälisel ajal. Lapsed trallisid enamuse päevast õues ja kui mina peale tööpäeva juba hämaras laekusin koogile, kolisid lapsed samuti tuppa. Nii me siis seal tähistasime koolivaheaja algust ja sõime lausa 3 erinevat sorti kooki. Perenaine on tõeline koogimeister. Üks kook oli parem, kui teine. Vahepeal vaatasime kuidas lapsed lahedalt koos musitseerisid ja siis jõime jälle teed ja siis tuli rahvast jälle juurde. Üks paralleelklassi tüdruk oma emaga. Lapsed mängisid meile kordamööda õpitud klaveripalu ja siis tegid veel sellise etteaste, et sõber mängis klaverit ja Kirke laulis. On ikka toredad lapsed :D Vahepeal prooviti vahelduseks kitarri. Sõber käib vaikselt eratundides pilli õppimas ja Kirke vaatas, et äkki peaks ka kunagi….igatahes pill istus talle kätte kenasti ja hoida mõistis. Ma proovisin ka üle mitme setme aja…nojah, lastepill on mulle pisut väike ja sõrmed ei mahu hästi sellele pisikesele kaelale ära . Aga tunne tekkis, et pilli oleks koju uuesti vaja. Siis võiks lapsele midagi vaikselt õpetada. Mulle meeldib akustiline kitarr laulu saateks väga. On selline pisut pehmem ja vaiksem, kui klaver. Millalgi pimedas asutasime ennast koju ja loomulikult pole lastel kunagi piisavalt aega olnud mängida, kuigi möllatud oli juba terve päev. Eks teinekord jälle.
Koolivaheaja järgmine üritus oli meil plaanis linnas. Spa – s lõõgastumine ja noorema pojaga mõnusas söögikohas mõnnamine. Üliõpilastel vaheaega pole, seega poiss meiega sulistama tulla ei saanud, aga temaga oligi hoopis plaan koos süüa ja küll tema juba teab, kus on head söögikohad. Pojaga me kohtume harva, sest tema on enamasti Tallinnas ja koju satub harva. Naudime siis neid väheseid aegu koos midagi mõnusat tehes – näiteks süües. Siis saab maitsta erinevaid häid roogi ja rääkida oma jutte.
Kirkele olin lubanud koolivaheajal spa – külastuse ja seekord langes liisk Tallink SPA-le. Ma olin kunagi ammu seal käinud nii üksi kui ka Kirkega koos, aga vahepeal pole sinna pikka aega sattunud ja nii valisimegi koha otse kesklinnas, et asjatult aega seiklemistele mitte kulutada.
Üks troopiline smuuti mullivanni serval on ju hiiglama mõnus ära juua :)
Lasteaia viimase aasta ujumistundidest on olnud kasu – saab ujutud nii selili, kui kõhuli.
Kiire vooluga “jõeke” oli üks lemmikumiad kohti
Kuskil seal paistab üks roosa peanupp…
No ja see pilt on üks paras udu, sest laps tegi korraliku karsummi. Ma ei lugenud lõpuks enam kokku neid kordi, kui ta järjekordselt võttis hoogu ja hüppas suure jooksuga “pommi”. Mina eelistan hoida silmad ja suu veest väljas :P
Igatahes kõik saunad ja võimalikud kohad käisime seal läbi ja olime lõpuks suurest spaatamisest täitsa väsinud. Rõõm lapse silmis oli nii suur,et endalgi oli suu pidevalt kõrvuni. Valisime seekord spasse minekuks esmaspäeva ja õigesti tegime. Rahvast oli umbes täpselt parasjagu, et keegi ei seganud. Võis rahumeeli mahtuda igasse sauna ja mullivanni ning õuebassein lageda taeva all ja vaikse vihmaga oli täiesti meie päralt. Ei peljanud seal laps isegi õuekülma. Ronis aga basseinist välja, võttis õues hoogu ja hüppas vette.
Koolivaheaja lõbude hulka kuulus nagu eelpool mainitud siis pojaga väljas söömine. Fotoka jätsin kotti, selfidest ma suurt ei arva – seega keskendusime söögi nautimisele ning vestlusele ja pilte polegi. Igaüks meist kolmest valis erinevad road ja nii oli hea kõigil maista midagi ka teiste valikutest. Külastasime siis Kalamaja kohvikut Sesoon.
Valikusse kuulus: eelroaks minul salat(roheline mix), kurk, tomat, röstitud vahemere köögiviljad, palsamiäädikameevinegrettiga. Põhiroog – Kartulignocchid salvei, tomati ja värske
ürdi-maapähklipestoga. Salat oli väga mõnus ja pearoog maitses eriti hästi. Tütreke üritas küll seda käest ära süüa, aga sain minagi.
Poja valik: Vürtsikas kookosesupp köögiviljadega – maitses hästi ja kuigi oli vürtsine, mekkis Kirke ka mõnuga. Pasta sinimerekarpidega küüslaugu, tšilli, peterselli ja
kreemja valge veini kastmega – väga hea valik. Kirke oleks loomulikult kõik merekarbid pintslisse pannud, kui venna oleks vaid lubanud.
Kirke – pakuti lastepraeks kartuliputru punase kalaga ja kuigi ta sõi selle tilgatumaks ja maitses väga, urises ikka, et ta endale mõnda peenemat praadi ei valinud ja nõustus ettekandja pakutud lastemenüüga. Kompensatsiooniks sai siis magustoidu – Tapioca-kookosepuding apelsinide ja mangokastmega – ääretult maitsev ja hõrk.
Kokkuvõtteks jäime söökidega ja kohaga väga rahule. Pisut parem võiks olla ainult teenindus. Kirkega on väga lihtne välja süüa, sest temale huvitavad maitsed meeldivad.
Vaatame, kuhu me siis järgmine kord läheme.
Tänane koolivaheaja päev möödus Kirkel koos oma õekesega ja mina olin terve päeva Tallinnas Põhjamaade lastekirjanduse seminaril. Oli palju toredaid esinemisi ja hea oli tõdeda, et raamatud mida esile tõsteti, olid mulle tuttavad ja loetud. Mulle endale põhjamaade lasteraamatud kusjuures väga meeldivad.
Homme on lapsel trenn. Terve koolivaheaja ei saa ju ometi luuslanki lüüa. Nädalalõpuplaanid ootavad.