Esimene advent

Eile oli juba. Ikka kuidagi ootamatult tuli see jälle kätte.
Ma oleks tahtnud veeta seda kuidagi soojalt, hubaselt ja koduselt…..aga läks, nagu karta oligi.
No ei sõltu kõik üldsegi siin minust ja minu lapsemeelsest tahtest uskuda päkapikke ja headust.
Mul meenus õhtul üks aastatetagune metsaskäik perega…..oli täiskuuöö, lund oli väga palju ja see sillerdas täiesti muinasjutuliselt.
Otsisime metsas kuuske. Kuu oli nii ere, et valgust oli kõvasti. See olukord seal oli nii ehe, et ma olin absoluutselt kindel päkapikkude olemasolus.
Miski kelluke helises mu hinges tol ajal….
Eile piirdusin lõpuks laternas küünla süütamisega, rõdul.

Vaatasin tähtedega laule, rõõmustasin, et võitsid minu soosikud ja esimest korda selle saate jooksul lahistasin nende teise loo ajal nutta. Südamest.
Nõgistole oleks pannud vist kruvi püksi tema täiesti kohatu kommentaari eest. Aga see selleks.

Inimesed, keda ma väga armastan, teavad seda, et ükskõik, mis ka poleks, armastan ma neid ikka. Soovin südamest teile headust hinge!

Ilusat Jõulukuud kõigile!