Tulin linnast, vihmasadu….

…õnneks leidsin tee üles :P
Üle mitme aja saime lapsega täna käia Musamari tunnis. Läksime ilma trotsides. Ega me papist piigad pole.
Tõsiselt jube ilm oli küll-sadas lahinal ja tuult oli ka rohkem, kui vaja. Õnneks lapsel polnud sellest midagi, sest meie uues kärus on ta kaitstud nagu printsess tõllas :)
Musamaris oli nii mõnus, tundsime sellest puudust. Jõulud lähenevad ka mühinal ja vaja ju kava natuke õppida.
Lapsel on sel aastal ilmselt esimesed teadlikumad jõulud. Päkapikuvärk sai talle väga kiiresti selgeks. Eile käis meil esimene päkapikk ja täna hommikul tormas ta juba ise vaatama, mida päka tõi :) Emme peaks nüüd käbedalt mingi viisakama sussi päkapikule meisterdama, sest susse meil majas pole ja praegu täidab seda ülesannet üks lapsele väikeseks jäänud saabas :P
Täna vedasime päkapikumütsid ka kapist välja ja kodus jookseb nüüd vahelduva eduga üks paljas päkapreili :P
Peaks kapist välja tooma meie traditsioonilise jõuluvanateki-on aeg seina peal oma koht sisse võtta temalgi :P
Minu lapsepõlves peeti vaatamata keelule jõule kodus alati ja mul on sellest ajast väga ilusad mälestused. See õhin, millega laps ootab iga aasta seda imedeaega, see jääb meelde eluks ajaks ja väga tahaks oma lapsele anda ellu kaasa sama tunde.
Viimastel aastatel pole selleks just parim pinnas olnud, aga ma luban, et teen nüüd kõik endast sõltuva, et jõuluaeg oleks lapsele ilus, soe, täis hoolivust ja perekeskne :)
Pealinnas oli juba avatud Jõuluturg. Natuke vihmast räämas küll, aga õhtul ilmselt ikkagi ilus ja särav. Tuleks tsipake lund ka, oleks eriti mõnus.
Praegu aga sööme hoolega miine(mandariine), et saada peale haigusi jälle suurteks ja tugevateks :)

This entry was posted in MINA ise, minu PERE ja muud LOOMAD.. Bookmark the permalink.

One Response to Tulin linnast, vihmasadu….

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga