Nagu ikka, päeval pole selleks aega. Öö käes, pere magab ja on mõnus ennast kerra keerates lugeda.
Tänane päev pealegi läks kuidagi vurrrrr, et ei saanud arugi, kui kesköö käes.
Hulk inimesi käis meil, hulk asju sai tehtud, ühtekomateist soetatud, müüdud ja nõu antud.
Lõppkokkuvõtteks võin öelda, et päev sisaldas head, väga head ja veel paremat :D
Kuid ikkagi sellest, mis ma nüüd lugesin…..
jäi mõttesse üks katke ühest loost.
Selline katkend, mille üle tuleks tihedamini mõelda.
….Elades kogu aeg homses päevas, haihtubki tänane märkamatult. Kui ma unistan ainult sellest hetkest kusagil
seal häguses, kauges tulevikus, kus ma hästi elama hakkan, siis kaovadki tänased päevad kui liblikad-
värvilised ja kerged, püüdmatud ja ununevad. Aga igas tänases on oma ilu ja võlu, millest ma niimoodi ilma jään. …… / Meie Pere/
Just päeval ütlesin ma välja ka oma mõtte, et ma ei aja taga kunagi ei tea mida, ma püüan olla alati õnnelik siin ja praegu. Kõige kiuste, kõikide eluviperuste kiuste.
Sest pole mõtet arvata, et kusagil on parem, õnnelikum, lahedam…..igal pool on parem, kus meid ei ole-seda võiks pigem meeles pidada. Oma elu tuleb ise õnnelikuks elada, nende inimestega, kes on sulle armsad ja kes armastavad alati ja tingimusteta ka sind.
Oh, läksin vist nüüd keset ööd pisut melanhoolseks :D
Kohe saab kell 2, hommikul rõõmustab meid teine advent.
Meil on jõuluvana juba seinal :P
Kõike kaunist !!!!
