Lastel andis ikka päris oodata seda esimest lumekest, aga täna see lõpuks maha sadas. Hommikul, kui last koolibussile saatsin, sadas mingit ebamäärast ja üsna teravat ollust. Kohe üldse polnud hea. Koer oli kaasas ja vaatas, et mida ma tast sinna koerailma kätte viisin. Noooh, ütleme, et temal on see ikka päris oma viga, sest kes keelab kodus potil käia. Kui ikka ei oska, siis tuleb oma aluskarvata kasukas külma käes käia häda tegemas. Igatahes tulime koju tagasi ja puristasime mõlemad pahameelest.
Tunnike hiljem, kui tööle läksin, oli ilm juba märgatavalt mõnusam. Jäide asemel sadas lund. Külma oli -3 ja see tundus täitsa mõnusana. Pealegi mõnus vaheldus viimase aja hallile õuepildile.
Terve päeva siis sadas ja sadas. Mina käisin tööl ringi ja ümisesin jõululaule. Ma ei tea kohe mis värk see on, aga niikui lumi maas, on jõulutunne samuti platsis. Hakkad ärevuses kukalt kratsima, et ainult osad jõulukingid on olemas ja ….kehvasti peaks ütlema on tänavu jõuluvana kontor tööd teinud. Eks tuleb mingi hetk ägedamad tuurid üles võtta ja selle teemaga tegeleda.
Praegu on olnud nii palju muid tegevusi ja kohustusi, et kohe kuidagi ei ole jõudnud sellega tegeleda.
Kirke käis peale muusikakooli täna sõbranna juures mängimas, kuni viimane läks õhtul 17.30-ks viiuli tundi. Mina olin seitsmeni tööl ja nii tuligi laps pärast korra mulle nägu näitama ja siis kadus maja ette õue lumme möllama. Klassiõde tuli samuti kampa ja nii nad seal 1,5 tundi kahekesi lustisid. Lõpetasin tööpäeva, saatsime klassiõe koju, käisime kodupoest läbi ja kaheksast jõudsime koju. Oh, kui mõnus oli seda 3 km jalutada tuulevaikse ilmaga.
Räägivad, et esimene lumi sulab alati ära. Vaatame, kuidas ta sel aastal siis ka käitub.
