Tahaks hästi palju jõuda

See on vist viimaste aastate suurim soov. Seda ajanatukest kipub iseenda tarbeks nii vähe jääma, et kogu aeg tiksub kuklas sadaseitse tegemata asja ja realiseerimata mõtet.
Nädalas on 168 tundi. Sellest olenevalt nädalast 40 või 46 tundi kulub palgatööle. Umbestäpselt 49 tundi ööunele. Nali naljaks, aga nädalas ligikaudu 15 tundi võtab söögi tegemine- hommikul ja õhtul, nädalavahetusel päeval ka. Kõigest 4 tundi nädalas, umbes, vaatan ma telekat. Hetkel saadet “Laula mu laulu” ja “Su nägu kõlab tuttavalt. Vähemalt 7 tunnil nädalas olen ma lapsele toeks klaveriõpingutel. No mis teha, algus on algus ja praegu tahab ta veel väga, et ma käiks ja kuulaks teda ja parandaks kui vaja. Tagatipuks andis õpetaja täna talle õppimiseks ansambliloo, mis tähendab, et ta peab seda mängima koos emaga. Oh seda häda, kui õpetaja teab, et ema mängib klaverit. Tervelt 10 tundi kulub nädalas tööle – töölt koju liikumisteks + kaupluse külastamised. No ja siis jääbki järgi juba üpris vähe aega, millest osa kulub igasugusele olmetegevusele, osa mingitele üritustele või käimistele, osa inimestega suhtlemisele. Kui juhtuvad olema veel mingid sünnipäevad jne, siis ma parem ei räägigi, mis järgi jääb. Kõige selle vahele tuleb igatahes pikkida mingid lisatööd ja lugeda jõuan viimasel ajal tõesti mõned leheküljed enne und.
Ah, mis sest halast ikka. Tegelikult lõhki ennast ei rebi ja nii tulebki aeg ajalt teha valikuid. Kas koristada või veidigi lihtsalt olla. Kas teha tellimustööd või midagi oma perele. Pidevad valikud. Muidugi – koer tahab ka oma aega, mida ta peaks saama palju enam, kui ma jõuan. Kui ma seda kõike loen, siis hakkab üldse päris kole. Sellegipoolest mulle minu elu meeldib. No peaaegu :) Mõne asja vahetaks või muudaks ära ikka küll. Kuid…igal asjal oma aeg.
Seekordsed puhkepäevad langesid mul pühapäev – esmaspäevale. Jah, ma tean, et mul on vaja teha igasuguseid töid, mis ootavad. Eile võtsin hoopis teise tegevuse ette. Nimelt tuli mul äkki hirmus tugev tunne peale, et ma nüüd kavatsen oma töötoa teha tagasi magamistoaks. Kunagi see olig meie magamistuba. Remont sai tehtud enne Kirke sündi. Läks mõni aeg, kui kolisime hoopis tagumisse suuremasse tuppa. Suuremate laste seas toimus loomulik liikumine ja nii oligi otstarbekas korraldada kodus veidi ringikolimist. Nii me olemegi siiani elanud koos seal tagatoas ja endine magamistuba – mis sai ka vahepeal vabaks – on täitnud töötoa funktsiooni ehk sinna ma olen üle ukse saatnud kõik oma õmblustööd ja asjad, et nad ometi ei oleks mujal laiali ja ma saaks nad jätta laiali, kui teen vahepeal midagi muud. Iseenesest on see ju väga mugav, aga…äkki tundsin, et tahan sinna tagasi.
Üks 4 aasta eest mul tegelikult juba korra tekkis see tunne, et oleks aeg…tõmbasin vana tapeedi alla….ma lihtsalt ei tahtnud seda endisel kujul. Millegipärast, ah jaa – tapeedi pärast- jäi see plaan tookord soiku. Käisin ja otsisin, kuskil polnud sellist, mida ma vaimusilmas ette kujutasin. Kõik, mis vähegi meeldis, osutus minu hetke rahalistele võimalustele üle jõu käivaks. Nii koliski sinna ajapikku minu töö ja hobi.
Kirke sünnipäeva ajal ööbis meil mitu ööd külalisi ja sellisel puhul kolin ma oma voodist mõnusalt paksu kattemadratsi töötuppa, et jätta külarahvale magamisase tagumisse tuppa. Kolisin töötuppa magama….ja ei tassinudki enam oma küljealust tagasi. Lesisin niipidi ja naapidi ja tundsin, et tahan nüüd sinna jääda. Minu jaoks polnud pikka aega selles toas head energiat, sellist, mis teeks hea une. Nüüd imelikul kombel tuli see hea tunne äkki tagasi. Minu territoorium – panen ukse kinni ja keegi ei aja sassi ega laota oma karvu põrandale :) Ilmselt aitas kaasa seegi, et lõpuks leidsin tapeedi, mis vastab minu soovile. Lähiajal lähen vaatan selle tapeedi reaalselt üle ja siis jääb üle ta vaid koju tuua ja seina panna. Leidsin tapeedi nimelt veebist, aga oma silm on kuningas.
Eile kuluski suur osa päevast selleks, et korjata kokku igasugused laialt laiutavad õmblustarbed ja materjalid. Näiteks vatiin :) Siis oli sinna paigutunud mõndagi veel, mis sai viidud nüüd hoopis keldrisse. Keerutasin oma “voodit” niipidi ja naapidi ja jäi naapidi. Raamatuhunnik on juba voodi kõrval maas. Ühesõnaga seinad (pahteldatud ja värvitud) on veel paljad, aga hakkab looma ja tunne tuleb. Kohe väga mõnus tunne. Oma pesa.

tuba

Kuna ma käisin täna mitu tiiru keldrisse, siis mõtlesin, et mis ma tühja käega tagasi ronin- tõin kaminapuid mitu raksu juurde :) Aeg selline, et tahaks aina enam elavat tuld. On see siis kaminas või küünlad põlevad, mõnus on ikka. Treppidest üles alla neljandale käies kordasin endale kogu aeg, kui tervislik see on. Kusjuures, mind ei sega see üles alla jooksmine üldse ja sageli jooksen nii hooga, et avastan ennast ülemiste naabrite ukse tagant.

tuba

Kuna ma pole just eriliselt palju valgel ajal kodus, siis täna ma kohe nautisin seda. Vaatasin oma õitsevaid lilli ja rõõmustasin, et kuu veel ja hakkab jälle valgemaks minema. Unustasin õigel ajal pildistada oma jõulukaktuseid. Need 3 tükki õitsesid vahepeal ühel ajal ja nii rikkalikult, et vaata ja imesta. Pealegi kõik 3 olid eri värvi. Lapse sünnipäevaalpikann rõõmustab meid endiselt toas.

tuba

Jõuluaeg hakkab lähenema. Treisin täna valmis suurema hulga lumehelbeid ja jõulukuule ja südameid….ikka siia ja sinna kaunistuseks. Midagi pole teha, vaikselt tuleb selle teemaga hakata tegelema.

tuba

Muffinid said valmis. Uduumbes tegin. Panen selle umbes asja nüüd ikka kirja ka.

Umbes 800 g sügavkülmast kõrvitsatükke. Otse potti ja keetsin püreeks. Viimasel hetkel päästsin….kõrbemisest.

2 suuremat muna

6-7 spl taimset õli

maitse järgi suhkrut- mina panin hoopis stevia pulbrit törtsu

Suurem peotäis seemneid – päevalille, kõrvitsa jne

Paras porst sügavkülmutatud musti sõstraid

Jahu niipalju, et tuleks hapukoorest paksem tainas – kasutasin segujahu(tatra,riisi, kaera…), kus nisujahu ei esinenud.

Muffinipannile ja ahju.

tuba

Ah jaa, täna oli suur rõõm, et sain jälle rahus ülekandeid teha. Pank ei suvatse üldse enam minuga normaalselt koostööd teha. Küll ei lase mul id- kaardiga siseneda, ikka miski tal vale ja vale ja küll ei tee ära makset – ketrab jah, aga allkirjastada ei lase. Ei tea, kas häda on brauseris või milles, igatahes see asi sakib. Kaalun kohe juba alternatiive – kas teha mobiil – id või vahetada panka :P

Rubriigid: MINA ise, minu PERE ja muud LOOMAD., TOIDUST NII JA NAA. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

2 Responses to Tahaks hästi palju jõuda

  1. oravake kirjutab:

    Haa, ma olen mööda sõites ikka mõeld, et misuksed need sinu aknad võiksid olla. Nüüd ma siis tean, et kõrgel. :)

  2. Inx kirjutab:

    Jaa, Piret, kõrgel :) Kui mööda sõidad, astu ikka sisse ka :P

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga