Jõuluaeg on nii kiire ja tegemisi täis, et ega polegi jõudnud siia kirjutama. Mõnest asjast siiski võiks pajatada. Näiteks jõulupidudest ja eks hiljem mõnest tegemisest veel.
Kui laps käis lasteaias, oli nagu aamen kirikus ka laste jõulupidu. Igal aastal oli selle ümber hulk sehkendamist. Kellele kingid, kui kallid kingid, millised kingid…ja kuna ma mitu aastat vedasin seal seda teemat, siis oli see ikka paras tegemine. Sehkendamist oli just sellepärast, et eriarvamustest puudust ei olnud. Lubasin endale eelmisel aastal, et olgu see viimane, mulle aitab.
Tänavu laps esimest aastat koolis ja asi hoopis rahumeelsem. Pidu oli lastel päise päeva ajal kell 12 ja ilma vanemateta, seega hulk sebimist jäi ära. Kingitus tehakse ainult klassijuhatajale ja sellega oli kõik hästi. Tõttöelda, ma ei põegi, et ei saa lapsega koos peole, sest eks neil ongi aeg juba päris oma üritusi pidada, ilma emmede issideta. Jäävad ju veel ka teised ühised jõulupeod.
Üks toredamaid ja oodatumaid on meil kahtlemata laulustuudio jõulukontsert. On küll see kontsert päris pikk ja rahvarohke ning peale 2 tundi hakkad vaikselt juba nihelema, sest istmik on kange, aga ikka kuulad suure naudinguga noori laululapsi. Kuulad ja vaatad, kuidas nad sirguvad ja muutuvad, arenevad ja lähevad aina paremaks. Erinevalt kevadkontserdist on jõulukal kõik vanused ja nii armas on vaadata, kuidas suuremad väiksematele kaasa elavad.
Kirke laulis seekord rebase saali, kes tuli lastele maiustusi jagama.
Mina peaks aga vahest viitsima siiski statiivi kaasa võtta, sest kui oma laps laulab, siis minu käsi väriseb ja süda väriseb ja…siis väriseb video ka :) Laps küll pärast ütles, et mida sa ema pabistad, mul ju lugu selge. Ikka pabistasin, sest laul vaid kahes tunnis saigi harjutatud ja juba pidi esinema. Emade värk.
Mudilaskoorile anti sel aastal vaba voli tulla piduriietes. Igal aastal esinevad nemad muidu koorikostüümides.
Rebane platsis ja jagab juba eelkoorile maiustusi.
Poistekoor on hiigelvahva. Minumeelest on väga lahe, et nii väikeses kohas nagu Rapla, on sedavõrd palju lauluhimulisi väikeseid poisse.
Lõpulugu laulsid kõik koorid – eelkoor, mudilaskoor, lastekoor, neidude koor, poistekoor,meeskoor. Piltidel ainult jupikesed suurest koorist
Kui pidu läbi, siis tuli lastel suur kringlisöömine ja morsijoomine. Ja muidugi oma õpetaja kallistamine. Selleks tekib lausa järjekord.
Kirke läks jooksuga kuskile ära ja tagasi tuli juba joostes koos suure sõbra Robiga. Sõbrad teevad ju ikka koos pilti :) eriti, kui sõber laulab juba meeskooris.
Päev vahet ja siis oligi juba käes järgmine üritus. Seekord siis Rapla noorte kooride kirikukontsert, mis toimus juba lausa 20- ndat korda.
Olin seal õpetajale abiks mudilaskoori kantseldamas ja pilti tegemas. Kirik oli küll külm, aga üle 100 noore lauljaga õnnestus see lõpuks soojemaks kütta igal juhul. Kui mitte ruumi ennast, siis vähemalt kõikide kuulajate südamed küll said sellest kontserdist soojemaks.
Laulsid Rapla Laulustuudio koorid, RÜG – i Riinimanda koorid, RVG noortekoor, Rapla Poistekoor, Raplamaa Noorte Meeskoor. Musitseerisid Rapla Muusikakooli viiuldajate ansambel, Rapla Maakonna Noorte Puhkpilliorkester, Rapla Muusikakooli flöödiansambel, RÜG Käsikellade ansambel.
Nii palju imelist muusikat mahtus kahe tunni sisse. Kuulasin ja mõtlesin, et küll meie noored on ikka tublid ja andekad ja kui hästi nad laulavad ja millist head tööd teevad nendega õpetajad ja tore, et meil on selline eriline traditsioon ja üleüldse on laulurahvas üks eriliselt äge rahvas.
Kirik on ootel…
Õpetaja Kukk ütles oma sõnad…ja rahvas kuulas…
Ja siis algas kontsert…
Peale õnnestunud kontserti tänati loomulikult õpetajaid – väsimatud Thea Paluoja, Urve Uusberg ja Vahur Soonberg. Vahur on küll pildilt väljas, sest teda tabasid lapsed lilledega klahvpilli tagant. Pildilt on puudu ka suurepärased muusikaõpetajad Angela Katkosilt ja Tekla Tappo.
Ja kes nüüd siiani jaksas ära lugeda ja vaadata, siis ma kirjutaks veidi ka kontserdile järgnevast. Kirikus lapsed soojendasid vapralt üksteist oma esinemisjärge oodates, aga peale kontserti lippas suurem enamus üle silla ja otse kultuurikeskusesse, kus neid ootasid juba päkapikud ja jõulutrall. Kirke otsustas sellest osa saada ja siis polnud minul suurt valikut enam ja saime meiegi mõnede lapsevanematega toredast peost osa. Vaatasin neid laululapsi ja rõõmustasin, et nad suudavad kõrvuti esimesest kaheteistkümnenda klassini koos lõbutseda, mängida mänge, teha toredaid stseene, olla sõbralikud ja …..nad ei istugi ninad telefonides. Elagu laululapsed ja nende õpetajad, kes süstivad lastesse seda olulist vaimsust.
Õpetajad hiilivad oma etteasteks saali…
Hästi oluline on tagasiside. Pole sage, kui vanematest keegi näeb suuremat pilti – see on nii vajalik toetus kõigile, aitäh !!!
Väga toredasti edasi antud sündmused nii sõnas kui pildis. Aitäh :) ilusaid Pühi !!!
Tänan Sind, Urve, heade sõnade eest!
Eks see muusikaarmastus on iseendal vist sündides sees olnud ja elus alati minu kõrval käinud. Päris erineval moel. Tütar on neljandast eluaastast laulustuudios laulnud ja teda toetades olen jõudumööda alati toetanud ka õpetajat. Nüüd, kui sai kaheksaseks, on muusikaline tegevus aina laienenud ja püüan ikka endiselt sammu pidada. Mul on sügav austus ja lugupidamine kõikide muusikaõpetajate vastu, kes on enda ümber suutnud luua tugevad muusikalised kooslused, andes lastele võimaluse kasvada kaunite kunstide keskel.
Kauneid pühi Teie perele!