Mõtisklus

Paljudel inimestel on kombeks teha aasta lõppedes kokkuvõtteid ja anda aasta alguses lubadusi. Ma pole endale enam väga ammu midagi lubanud ja iga aasta alguses ma lihtsalt otsustan, et tuleb tore aasta ning nii ongi. Ma lihtsalt armastan vaikselt kulgeda, elada nii, et on hea endal ja lähedastel. Ilmselt olen ka sealmaal päris ammu, et ma ei pea endale ega kellelegi teisele midagi iga hinna eest tõestama või midagi taga ajama.
Tänavused pühad on olnud minu jaoks selline olemise aeg. Just olemise. Eks sellepärast ongi pühad olnud väga perekesksed ja armsad. Kõike on saanud teha just siis ja just niipalju, kui parasjagu isu on. Kirke on enamus päevadel kadunud vähemalt 3-4 tunniks õue lumme möllama ja kelgumäele lustima. Mina olen seda aega kasutanud enamasti kas lugemiseks või nende asjade tegemiseks, milleks on olnud isu. Näiteks tegin valmis jälle ühe padja. Läheb uue aasta alguses kingituseks. Õhtused ajad on eranditult olnud perekesksed söömaajad ja niisamaolemised- jutuajamised. Ja eks kõige tähtsam olegi see, et kõik armsad on koos. No ja meid on siin ikka pidevalt parasjagu koos. Täna hakkasin mõtlema ja avastasin, et ma pole pühade ajal vaadanud kordagi televiisorit. Keegi meil ei vaadanud. Meil oli koos lihtsalt nii tore.
Täna oli selline hästi tuisune ilm. Päev otsa tuulepoisid tegid tantsu. Kojameestel ja majaomanikel tööpuudust ei olnud. Käisin päeval korra töömajast väljas postipakki toomas ja mulle tundus, et kõik olid mingis aastavahetusehüsteerias. Inimesed tunglesid poodides ostukärud pilgeni täis ja näis, et nad ei märka suurt kedagi ega midagi enda ümber. Ma siis suusatasin sedasi vaikselt tööle tagasi, näol kummaline naeratus. Mul oli hea meel, et oskasin rattalt maha astuda. Keerasin näo vastu tuult ja püüdsin põskedele lumehelbeid. Kirke oli just helistanud, et läheb kelgumäele ja uuesti andis ta endast märku peale 3 tunnist õues möllamist. Tühja sest tuisust, õues on lõbus.
Mul oli selle aasta viimane tööpäev, seitsmeni ja Kirkel tuli üksi kodus olla. Õnneks ta oskab endale tegevust leida ja vahepeal helistab mulle, et raporteerida, mida tegi. Sai siis mõni raamat loetud või klaverit harjutatud või teatas, et joonistab mulle kaarti. Käisime peale tööd poes ja koju jõudes hüppas rõõmus laps kaela. Sedasi võib päevaväsimuse peaaegu ära unustada.
Ja mis seal salata, rõõm eelseisvatest puhkepäevadest on üüratu:)
Vahepeal olen tegelenud jälle pisut magamistoaga ja seal hakkab aina enam looma. Mõni mööblitükk on leidnud oma koha, kuigi läheb kevadel ilmselt värvimisse, sest ostsin omameelest valge kapi, aga kui ta koju toodi oli millegipärast helesinine. Kuna ma aina liigutan ja muudan, siis las ta praegu olla helesinine. Vaatan, kas harjun kevadeks ära või värvin ta siiski valgeks.
Üks asi mulle meie kodus väga, väga meeldib. Meil on terve pika esiku jagu seinakappe ja tänu sellele ei ole vaja ühtegi tuba koormata riidekappidega. Piisab kummutist või muust kapikesest, kuhu panna vajalik pudipadi. Pealegi, kui toas pole suuri ja kõrgeid mööbliesemeid, on toas alati rohkem valgust.
Õhtul oli juttu jälle magamistoa tapeedist. Ma pean selle tootekoodi lõpuks üles kirjutama ja siis on ehk lootust see varsti seina saada. Teine tapeet oleks tarvis ka veel kõrvale vaadata, aga selleks peaks ma linna poodi minema….äkki aasta alguses lähengi.

Täna tõin koju jälle mõne huvitava raamatu ja loodan, et leian lähipäevil aega neid rahulikult lugeda. Õnneks lugemine on meie peres armastatud tegevus ja siis keegi teine ka ei virise, kui mina vahest loen. Jah, ma tahaks lugeda palju rohkem, aga hetkel loen nii, nagu jõuan. Õigemini on häda rohkem selles, et ma tahan teha palju asju ja lugemine on üks nendest paljudest asjadest.

Muide, meie magamistoa ajutine riiul, mis mulle väga meeldib, näeb välja nagu paras kommiriiul. Selle eest, et mul on kodus nii palju šokolaade ja komme (osad on köögis), tuleb tänada teid, armsad sõbrad. See on meil korralik iseloomu kasvatamise riiul :P Mul on toas muide korralik uus joogamatt ka. Niiet teadagi. Vaatan komme ja võimlen. Lapsed ikka hoolitsevad, et ema laisaks ei läheks ja võimlemiseks oleks mõnus alus.

Mingi päev otsisin midagi seinakapist ja avastasin sealt ühe lambi. Olin selle ostnud kunagi aastat 3 või 4 tagasi ja kuna siis polnud magamistoa järgi vajadust jäi see kuidagi ootele ja ununes ära. Nüüd leides, oli päris hea meel, et saab tuppa ühe lisavalgusti, mis on päris vajalik. Ilus ka pealegi.

Edaspidi peaks selle lambi alla tekkima mingi asi, aga hetkel seda asja veel pole. Mõtet tuleb seedida ja õige asi tuleb ära tunda. Tegelikult tulevadki asjad su juurde ise. Pole, pole ja siis äkki näed kuskil, et ohhoo – täitsa meie kodu asi. Nii tuli näiteks ka see armas pitsmustriga tass minu juurde. Täpselt vajalik. Mannu kinkis jõuluks. On küll pisiasi, aga ma kohe kõnnin alati selle tassiga magamistuppa, sest ta lihtsalt meeldib mulle seal. Eriti armas on see, et Mannu teadis täpselt, milline tass mulle meeldib.

Kohe lähengi kallan tassi oma lemmiku – ingveri/sidruni tee ja nurrun mõttest magada aasta viimasel päeval vähemalt 11-ni :)