Laupäeval lasime alla :P

Just just, lasime alla-kelgumäest.
A tuli meile külla ja pani ette minna Palukülla kelgutama. Mõeldud-tehtud-miks mitte minna.
Lõpetasime veel koos just poolelioleva koristamise ja laps, koer, kelk kaasa ning sõit võis alata.
Ilm oli super, klegumäel rahvast palju. Lumi sillerdas ja tuju hea.
Koer tegi lapsele kiiret sõitu, issi turvas, mina tegin pilte.

Vahepeal vedas koer suure rõõmuga kelgu üles ja siis sai jälle koos lapsega mäest alla kihutada. Üle mitme aasta oli see tõttöelda väga lahe tegevus :) Paluküla mägi on üsna kobe, et saada kelgutamisest mõnu.

Peale kelgutamist tekkis A-l mõte minna veel rabasse matkama. Läksimegi mööda laudteed Loosalu rabajärveni. Talvel oli seal omamoodi ilus-suur väli, päike ja vaikus. Oleme seal ennegi käinud, aga enamasti sügisel ja teisest küljest lähenedes.

Üle järve minnes sai valitud vale suund ja sealt algas meie kolgata tee :D Olime eksinud. Lõpuks vastu õhtut jõudsime teeni…..kust oli aiutoni 6 km :D Ei jäänud muud üle, kui hääletada. Paps läks selle autoga meie autole järgi. Meie -laps, koer, kelk ja mina, astusime vaikselt edasi, kuni…koer keeldus edasi astumast ja laps nuttis, keeldus kelgul istumast ja tahtis sülle :( Piiga oli külmast kange ja koer samuti. Õnneks tuli varsti seesama onu autoga ja võttis meid koos lapse ja koeraga autosse sooja. Nii lõppes meie matk :)
Iseenesest oli lahe, kui poleks olnud muret lapse ja koera pärast. Õnneks nad meil sitked ja siiani kenasti terved. Eks issi sai meil kõige enam vatti-oli vapper kelguhobune :), aga ise ta meid sinna ära eksitas :P