Aeg on voolanud…

…omasoodu ja kuidagi on selles siginas ja saginas blogimine unarusse jäänud.
Tähtsamad on olnud pere ja töö. Nüüd on saanud paljud asjad juba kenasti veerema, lastega on kõik hästi ja tekkis hetk midagi siinsesse “mäluraamatusse” talletada.
Kevad hiilib juba vargsi õuele ja põue, laual on kollased tulbid ning hinges kripeldab soov värvida mõni kodune sein lõbusalt heleroheliseks :D Värvi valisin juba lausa välja, nii suur vajadus on. Värskust elamisse ja hinge, peale väsitavat talve. Eks paistab, kui aega leian, ehk teen selle mõtte isegi teoks :D
Nüüd püüan mõned asjad mälusopist välja riisuda ja kirja panna.

Kevadised kuud pole jätnud puutumata ka meie perekonda. Haiged oleme olnud kõik. Pojad põdesid tavalist viirust-nohu, palavik. Tirtsuga veetsime jälle korralikult nädala haiglas ja kannatasime 10 päeva palavikku. Larüngiit kummitas meid jälle ning paistab, et haiglas saime sinna otsa ka mingi muu viiruse. Sellest vast see haigus pikaks veniski. Jäin isegi ise seal haigeks, teisel päeval. Ei hakka eitama, et oli raske, väga raske. Laps ligi 40 palavikuga, ainult kaisus, ise palavikus, kondi-ja peavalus ja lisaks palatis naabrid, kes häirisid ikka totaalselt oma lärmakusega ja teistega mittearvestamisega. Mul oli südamest hea meel, kui nad said terveks ning meie saime palatisse vaikuse ja rahu.
Haigusi trotsides läheb kõik muu aeg tööle. Hetkel suuremalt jaolt kosmeetikaga tegelemisele ja kardinate õmblemisele. Kui kardinate tegemine on kodune ja lapsega koos närvesööv, siis tulemus on jälle rõõmustav-rahulolev klient ja kaunid kardinad ruume ilmestamas. Poegadega sai omal ajal õmmelda suurima rahuga. Piiga on selles osas totaalselt teistsugune. Ei aita ka sellest, et annan temale samuti käärid ja kanga. Varsti üritab ta juba hoolega lüüa kääre minu kangasse :D Kui mina selja keeran, vahetab tema mul juba agaralt masinal niiti ja kui ma õmmelda tahan, surutakse vägisi ka enda riidejuppe nõela alla :S Triikida on vaja absoluutselt kõiki tema lapikesi.
Kosmeetikaga on veel parem. Varsti pean toodete tarbeks riiuli ilmselt lae alla tegema, sest muidu on mul kodus üks suuremat sorti kosmeetik, kes kõike katsetab enda ja koera peal :D
Muidu on aga see töö väga mõnus ja üdini naiselik. Mitte vähe oluline on sealjuures see aspekt, et saab kodust välja tuulutama. Palju meeldivaid emotsioone, huvitavaid koolitusi, toredaid uusi tutvusi, üritusi jne. Mis kõige olulisem antud hetkel- seda saab teha paindliku graafikuga, kasvatada last kodus ja mitte karta, et keegi sind koondab :)

Rubriigid: MINA ise, minu PERE ja muud LOOMAD.. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga