Kuigi televiisor meie peres ei oma mingit olulist tähendust ja TV-na mängib see elektrioonikakaadervärk meil üliharva, vaatan ma vahest siiski filme. Kui pojad midagi mulle ette söödavad :D-et siis netist tirivad ja ütlevad, emps, vaata ka :)Tsiteerides Almer Jansut, televiisorisse sukelduvad inimesed ei märka enda kõrval inimesi. Ma olen vist suht terve elu eelistanud pildikastile muud tegevust ja suhtlemist.
Nii sattusin ma eile õhtul vaatama üsna värsket Hollywood-i üllitist “Marley & Me”.
Kui muidu on sellised romantilised komöödiad nii ja naa, siis sedakorda vaatasin filmi suurima naudinguga. Filmil oli point, sai naerda, vahepeal kiskus pisaragi välja, aga samas ei muutunud film kordagi haleimalaks. Pealegi oli filmis armas kutsa :) See viimane meeldis eriti minu tütrele.
Tegelikult oli üsna üllatav jälgida, kuidas veel isegi mitte 2,5 aastane laps saab sisust paljuski aru, kuigi keelt ei mõista. Istus ja kommenteeris oma lapselikul moel, koos me kurvastasime ja koos me rõõmustasime. Kuna filmi lõpus filmikoer kahjuks suri ära, pidime pärast istuma jupp aega meie koerakesega koos, teda patsutama ja silitama, sest lapsel oli tarvis olla veendunud, et tema sõbraga on kõik hästi. Väikese inimese suur süda.
Soovitan soojalt, ka romantiliste filmide vihkajatele.
Kõigepealt, meie arvame, et alla 2,5 a on väike inimene, ja ehk ei saa veel kõigest aru. Tegelikult on nad aga vägagi targad ja arusaajad.
Ma oma alla 2. a põnnide juures olen ka iga päev hämmingus, et millest kõigest nad ikka aru ei saa.
Nüüd siis filmist kah!
Nagu üks tuttav meesterahvas ütles kunagi Kanal 2 “Tantsud tähtedega” kohta, et ma olen nii haritud küll, et ma võin endale ka selle vaatamist lubada.
Mina vaatan küll vahel selliseid filme. Teinekord lähen laenutussegi ja valin lihtsalt karbi ja kaane pildi järgi puhtal kujul naisteka. No jah, mees ei vaata, aga see pole ka eesmärk ju! Ma ei saa sinna midagi parata, et teinekord on mul vaja vaadata midagi sellist, mis nutma ajab ja mis lihtsalt ilus on. Umbes nädala möödudes olen filmi unustanud, aga selleks hetkeks saan elamuse.
Pika jutu mõte on selles, et eks ma siis vaatan kah seda filmi:))
No ma vaatan ka, kui poisid mulle midagi jälle alla tirivad :D Laenutusega see jama, et järgmine päev tuleb tagasi viia ja ma mitte ei viitsi sinna jälle minna :D Alati pole aega ka.
Aga vaatan, justnimelt harva, kui tahan olla veidi roosades prillides ja pisara poetada. Iga kell eelistan neid naistekaid igast märulitele tapmistele, tagaajamistele ja vägivallale. Vat ja kord aastat olen ma ka kindlalt teleka ees-tantsud tähtedega saate ajal :D Sest ma jumaldan tantsu, tantsusaateid, tantsufilme !!!!