Mõned asjad on lihtsalt armsad, aga mingil põhjusel seisavad nurgas. Just sedasi konutas kapis üks Kirke pluus, mis talle küll meeldis, aga….sinna olid tekkinud imepärased augukesed ja nii halva koha peal, et ega neid just kena parandada polnud. Jaa, muidugi oleks aidanud näiteks heegeldatud lilledega paikamine, aga mingil põhjusel tahtis pluus saada hoopis mugavaks kleidiks. Ju pluusike arvas, et sedasi on parem keksida :)
Võtsin siis jaanuari teisel nädalal selle pluusi kapist välja. Kaua sa kuulad tema piiksumist – tee minust kleit, tee minust kleit, paluuuuun :P Vaatasin nii ja vaatasin naa ja lõin käärid sisse. Täpselt aukude kohalt võtsin pluusi alumise osa maha. See jupp läks omakorda ootama seda aega, mil temast midagi uut saab. Ülemisele otsale aga vuristasin oma suvisest seelikust järele jäänud kangatükist külge seelikuosa. Alläärde ilus tumesinine heegelpits ja vööd kaunistamas must lai kumm samast riidest seotava lipsuga.
Kleit sai valmis ja laps oli rõõmus. Pluus samuti. Saab jälle kapipimedusest päevavalges käia ja eriti lahe, et temaga keerutatakse. Igatahes on kleit meil siin nüüd väga menkas riideese.
Ah jaa, kuusk muide meil siiani kaunistab tuba, aga homme saadame ta teenitud puhkusele :)