45 minuti pärast (kell 23.45), täpselt 30 aastat tagasi sündis minu esiklaps. Minu armas ja kallis vanem poeg. Nüüdseks suur ja tore mees, peagi juba kahe väikese tütre isa ja ühele naisele hea kaasa. Kui ma püüaksin teda ühe sõnaga iseloomustada, siis…ta on selline turvaline inimene. Soe, hooliv, asjalik, töökas, armastav…. neid häid sõnu tuleks väga palju. Minu südame teeb eriti soojaks see, et ta hindab oma naise panust nende ühisesse ellu, märkab, tunnustab ja aitab. Kui ma näen, kuidas ta vaatab oma tütart, olen kindel, et ta teeb kõik endast oleneva oma laste ilusa lapsepõlve nimel. Mis on siis ühele emale veel tähtsam, kui teadmine, et lastel läheb elus hästi? :) Täna me käisime teda kallistamas, tundes siirast rõõmu, et ta on meil olemas.
