Lapsel oli pisikesena üks ütlemata armas kleidike. Pihaosale suutis ta tekitada igavesti-igavesed plekid ja nii oli see kleit jäänud kappi ega polnud rännanud mõne järgmise beebi juurde. Ära visata kuidagi kah kurb. Ega siis midagi, eraldasin pihaosa seelikuosast ja mõtlesin, mis saab edasi. Tibatillukesest pihaosast uut värvlit ei saanud. Leidsin kapist jupikese armsat roosaruudulist kangast, millest sai värvel ja lips. Kleidikese varrukad-satsikesed aga õmblesin värvli ja seeliku vahele :) Nüüd saab piiga seda armsat kehakatet jälle üpris jupp aega kanda.
