Neljapäev

Õues on soe ja sombune. Teed libedad.
Saatsin hommikul lapse kooli ja lugesin mõnda aega sajaastasest vanamehest….kuni jäin uniseks. Oh, kuidas mulle ei meeldi need õhtuste vahetuste hommikused vabad tunnid, mis jooksevad tühja ja rikuvad kogu ülejäänud päeva. Selline see päev täna siis ongi. Rutiin. Lihtsalt teed vajalikud asjad ära. Muudel päevadel askeldad rõõmuga, aga need tühjad hommikud rikuvad ära kogu päeva. Kui veel lõpuks istud 2 tundi õhtul teenindades vaid 5 inimest….tunned, kuidas rahutus süveneb ja mahavisatud aeg ajab marru.
Seega midagi oluliselt rõõmustavat täna polnudki.
Laps käis hommikul klassiga kultuurikeskuses teatrietendust vaatamas. Etendus oli väga tore olnud. Pärast ootas õpetajat laulustuudios, aga õpetaja oli ära kuskil….enamasti ta annab teada, kui tund ära jääb, aga täna…õnneks laps taipas helistada ise ja küsida, et mis värk on. Kepsutas sealt kiiruga siis muusikakooli klaveritundi. Pärast tagasi laulustuudiosse koori. Sealt juba koju omi asju ajama ja õppima.
Kui mina veidi enne kaheksat töölt tulin, oli tipsil igatahes kõik õpitud , mina tegin kohupiimapannkooke, sõime ja laps läks klaveri taha. Kui kohustuslikud palad harjutatud, siis tegeles mingi omaloominguga. Peaks ütlema, et üsna huvitav oli kuulata.
No ja ongi juba kell üheksa läbi :( Laps voodisse lugema ja magama. Ise teen veel veidi tööd ja unemaale.