Reede

Jeeee, viies nädalapäev….aga mis siin hõisata enne õhtut, kui homme pean samuti tööl olema :)
Sellegipoolest, hea teadmine, et reede. REEDE! Homme saab vähemalt laps hommikul ennast välja magada.
Täna pole tööl ka õnneks olnud tarvis olla pikka õhtut ja kuna mul oli vaja siiski seni peale ühe ja ainsama veel vähemalt üks lauluproov teha enne esmaspäevast kontserti, siis tahes tahtmata pidin sättima aja teiste järgi, mis tähendab, et tuli töölt minna pisut varem ära, et jõuda lavapartneri soolotunni proovi.
Kirkel täna samuti pisut lühem päev, kuigi muusikakoolis ta vist juba suisa elab. Viies päev järjest on olnud seal mingi tund. Igatahes on tore, et talle endale meeldib. Käib ja hädaldab muudkui, et miks tal ei ole juba muusikaajalugu, tema nii tahaks. No näis, kas ta siis ka tahab, kui see tund käes on. Kuigi…see sõltub juba ilmselgelt sellest, kui huvitavaks suudab ainet teha õpetaja. Ma tean küllalt lapsi, kes ei talunud koolis kunstiajalugu, aga mulle see näiteks jälle väga meeldis. Õpetaja oli ka super. Omal ajal muusikakoolis käies mulle meeldis muusikaajalugu küll, aga ega seal tunnis jälle meeleldi ei käinud ikkagi, sest õpetaja oli kuri ja emotsioonitu. Kuivalt õpetatavad ained on alati rasked kuulata, kui sa näed ja tajud, et õpetaja ise sellest rääkides ei sära. Ometi on ju võimalik sellised ained teha väga huvitavaks. Nii muusikaajalugu kui kunstiajalugu.
Ühe asja peale mõtlesin täna veel. Kas ja kuidas lapsed märkavad.
Täna läks Kirke koos klassiõega koolist muusikakooli ja tüdruk libises ning kukkus – sukapüksid said märjaks. Muusikakoolis andis Kirke oma retuusid talle selleks ajaks jalga, kuni märjad sukad radika peal solfi tunni ajal kuivasid. Ise oligi paljaste säärtega. Hädas tuleb ometi aidata! Ometi oleks võinud ju jääda pealtvaatajaks ja lasta kaaslasel endal olla paljaste säärtega, kuni asjad kuivavad. Mul on hea meel, et Kirke valis selle esimese variandi ja hoolitses sõbra eest. Viisakaid ja kenasi lapsi on meie ümber nagu täiskasvanuidki, palju. Vähemalt näiliselt viisakaid ja kenasid. Vähem on neid, kes reaalselt appi tõttavad, kui kaaskodanik abi vajab. Sõime täna lapsega koos lõunat ja mulle meeldisid tema mõtted elust.
Töölt läksime koos ära.Mina suundusin laulustuudiosse kõõrutama ja Kirke läks selleks ajaks loomapoodi, kus töötab tema tädi. Saigi endale mõnusa pooltunni koos pisiloomadega. Need merisead ja muud tegelased on ju nii nunnud :) Hea, et on olemas loomapood, sest siis ei pea need nunnud meie koju kolima :P Mina käristasin sel ajal mõnusasti oma häält. Ega need häälepaelad pole just vaimustuses sellisest äkilisest koormusest, kui aastakümmneid pole neid kasutanud. Kaks päeva veel, siis tuleb anda häälepaeltele täiskoormus ja siis on see asi tehtud. Nädalavahetusel tuleks vist sellega ka tegeleda, et mida selga panna üldse. Pisiasi, eks :D
Laulud lauldud, ostsin loomapoest meie koerast sünnipäevalapsele maiustusi, korjasin lapse kaasa ja jalutasime koju. Noorem poja oli vahepeal koju laekunud seega õhtu oli meil sisustatud – tegime süüa ja ajasime juttu. Kooki tegin ka – meie kutsa Carro sai ju ometi 11 aastaseks. Kõbus vanamees meil majas. Andsin talle kingikotist ühe närimiskondi kätte ja tükk aega nohises vanake õnnelikult seda närides. Teised maiustused jäid kilekotiga kööki laua peale. Mõne aja pärast kuulen, koer käib elutoas ringi ja piiksub (me ise olime poja toas). Lähen siis asja uurima…kilekott maiustustega oli tuppa diivanile toodud ja koer käis uue kondiga mööda tuba. Otsis teine tagavara jaoks peidupaika, aga vist polnud ühtegi sobivat. Vana küll, aga ühtegi söödavat asja ripakile ei jäta :)
Päeva lõpetuseks lugesin pool tunnikest enne keskööd raamatut ja siis tuli Une Mati. Reede sai otsa.