Kaarist on kasu ehk Kirke toimetab köögis

Lapsepõlvest mäletan ühte toredat lasteraamatut, mille pealkirjaks oli “Kaarist on kasu” ja selle lõpus oli üks leht, kust sai välja lõigata pabernuku ja rõivad. Juttu oli aga raamatus sellest, kuidas väikesest tüdrukust sirgub emale abiline. Tol ajal oli minu lemmikosaks muidugi just see nukk koos riietega, aga praegu on aktuaalne teema hoopis laps, kellest on aina enam köögis abi.
Ma olen selles osas olnud suhteliselt mugav ema, kes pole last köögis väga rakendanud, sest esiteks saan ma ise asjad kiiremini tehtud, pärast on koristada märksa vähem ja pealegi ajanappuse tõttu on meil õhtune tööjaotus selline, et laps teeb koolitöid või harjutab klaverit ja mina samal ajal teen süüa. Vastasel juhul on ennem öö käes, kui meie süüa saame.
Viimasel ajal on aga seis selline, et tahan mina asju planeerida kuidas tahan, laps pole nõus köögist lahkuma. Muudkui uurib, kuidas ja millega ta saab aidata ja tahab teha asju ise. No ja nüüd hakkab siis minu peas rääkima see arukas lapsevanem, kes teab, et kui lapsel on soov, siis las ta teeb, sest muidu on varsti nii, et ei saa teda tapiga ka kööki appi.
Ühesõnaga me siis võimalusel muudkui toimetame koos. Kes hakib ja kes liigutab, kes peseb asju ja kes riivib jne. Toidu saame valmis ja laps muutub ka köögis aina enesekindlamaks, loomingulisemaks ja kindlakäelisemaks. No tühja sest, kui mõni muna veidi kausist mööda voolab.
Nõudepesuga oleme õnneks alati koos hakkama saanud. Peseb see, kel on mahti. Kui liiga paljuks koguneb, siis ikka mina. Mingite asjade peale vuih ja pähh ta õnneks ei tee ja üks päev sai isegi maksa lõigatud väikese torina saatel, et see sinder on ju nii libe.
Küllap siis viimase aja praktiseerimine viib meil varsti selleni, et mind võib vahest töölt koju jõudes oodata ees kobedam õhtusöök, sest lihtsam õhtusöök koos kena serveeringiga on mind juba üllatanud küll. Juhul muidugi, kui ma peale last koju jõuan ja seda ei juhtugi väga sageli.
Üks õhtu tegime siin bataati ubadega, riivitud keedupeedi ja marineeritud kõrvitsaga(kõrvitsa tegi sisse vanem poeg). Garneeringuks parmesani juust ja basiilikulehed.