Ma ei pea ennast eriliseks pildistajaks, veel vähem fotograafiks, aga oma elus olen vähem või rohkem sellega kokku puutunud üsna pisikesest east peale.
Mingid mälestused ulatuvad kohe väga kaugesse aega. Lapsepõlvekodu, teisel korrusel asuv isa pimik, mis oli nagu pühamu….
Jah, see on üks osa, mis mind isaga väga sidus. Põngerjana olin temale suuremal jaolt modelliks ja tolle aja kohta on minust tõesti tavatult palju pilte. Ei tehtud sel ajal ka värvifotot, ikka mustvalge. Must-valge…..see on mu lemmik siiani. Väiksena olin ikka ninapidi juures kogu fotoprotsessi vältel. Koos isaga keerutasime filmirulli, ilmutasime ja kinnitasime……kuni sai selle võluriba välja võtta ja pliidi kõrvale nööri peale kuivama riputada. Ikka raskused lindi sabas. Oi, see oli üks põnev värk, nina vastu filmilinti, käed selja taga, uurida…..kes kus on :P
Edasi istusin isa kõrval pimikus. Oh, seal oli alati kohutavalt palav, aga see punase tule lummus…see on meeles siiani. Suurendus, kadreering, plõks…..ootusärevus ilmutiga kausist….kinnitus ja siis vette ligunema :) Mul oli tohutu püsivus istuda pimikus pikka aega, et saada osa igast foto loomise protsessi üksikasjast.
Mingist vanusest hakkasin näppima isa Zenit-i. Niikaua näppisin, kuni isa kinkis mulle naistepäevaks oma isikliku Smena :) Maksis tol ajal 15 rubla. Võib vaid ette kujutada seda lapse rõõmu ja õnne.
Mingil hetkel tekkis fotograafiasse auk. Viimased pildid, mis pimikus tehtud, jäävad vanema poja titeaega. Viimased must-valgele filmilindile tehtud fotod aga noorema poja esimesse eluaastasse, seega aastasse 1992. Peale seda oli väike paus, kuni meie perre tekkis esimene seebikarp. Algas värvilise foto periood.
Rohkemaks läks pildistamist taas jälle alates 99-st aastast……digifotoaparaat ilmus meie koju.
Erinevatel põhjustel juhtub, et vahest pildistan rohkem, vahest vähem. Tore on kindlasti see, et mu väikesest tütrest on tõesti lugematu arv ülesvõtteid. Tema oskab kaameraga flirtida juba väga varajasest east :D Eks ma ole teda harjutanud kaameraga ka :)
Lapsi ma armastangi pildistada kõige rohkem. Loodust ka, aga mitte päris metsas. Inimesed pakuvad mulle rohkem huvi.
