Seekord oli ja sõitsime Kirkega varakult Tallinna. Esimene eesmärk oli minna kinno, vaatama Tuhkatriinu filmi. Nüüd saab juba vabalt käia vaatamas ka neid filme, mis pole pealeloetud tektiga, sest laps loeb vabalt subtiitreid. Hästi armas film. Meile meeldis.
Peale filmi mõne aja pärast jooksis Kirke juba sülle oma vennakesele. Poeg suundub mõne aja pärast 3 kuuks Eestist ära, siis tuleb temaga ju igal võimalusel kokku saada. Vantsisime kolmekesi vanalinna ja mis sest, et väljas sadas vihma, meil oli tore. Kaks söögikohta, kuhu me tahtsime maanduda, olid rahvast täis. Nii jõudsime me hoopis Pikale tänavale Bollywood-i. Pugesime akna alla mõnusale lavatsile ja veetsime seal tublid 3 tundi.
Mõnus õhtupoolik oli meil. Väga, väga mõnus. Vürtsikat sööki me ilmselt nüüd pikemat aega väga ei igatse, aga toidud olid head. Eriti see Kirke krõbepart.
Tänaseks on käes teisipäeva õhtu. Istun siin ja mõtlen, et vist on viimane aeg hakata kirjutama kooli kirjalikku tööd. Teise mooduli lõpetamiseks on meil ettenähtud kirjutada üks töö ja no pole siiani tulnud seda õiget tunnet, et nüüd istun ja kirjutan valmis. No mis teha, kui itt ei taha tulla. Nojah, aga ega kuskile väga veeretada seda enam pole ka. Kuuendaks aprilliks peab olema töö esitatud. Homme kirjutan, eks. Plaanisin puhkuse ajal….aga polnud väga aega ja kui leidsin aja, polnud õiget tunnet. Kuna tunne ei tulnud, otsustasin mitte aega kulutada enda piinamisele vaid hakkasin õmblema. Homme tuleb ennast vist kokku võtta ja töö valmis kirjutada. Eh, sellest kombest ei saa ma vist iialgi lahti, et teen oma asju viimasel minutil – õnneks tulemuslikult :)
Homme on 1. aprill ja käes on meie uue pisikese ilmakodaniku kuu. Ootame teda iga päev….oleme siin valmis teda tervitama.
Kirkel on ülehomme jälle karussell. Sel aastal me kuidagi võtame seda nii muuseas. Kontsert, nagu ikka. Läheb hästi, on tore, läheb vähem hästi – ikka tore :)