Selle padja pealmine pool sai valmis tegelikult juba mõni aeg tagasi. Lihtsalt oli selline roosa padja tegemise tuju.
Kirke oli hiljuti kutsutud sõbranna sünnipäevale ja kuna ta arvas, et padi oleks sõbrakesele tore kingitus, siis istusingi masina taha, teppisin tooriku vatiinile, õmblesin kokku tagusega, tikkisin peale nime, kantisin….ja laps võis minna sünnipäevale padi kaenlas. Mina ei jõudnudki padjast pilti teha – nii ahjusoojalt läks see käiku, aga õnneks oli sellel armsal tüdrukul tore ema, kes tegi padjast pildid juba värske padjaomaniku toas.
