Muusika

Õppeaasta sai läbi, tunnistused käes ja õpetaja saatis lapsed puhkama. Ütles, et sundida pole vaja, kui laps ei taha, ärgu suvel harjutagu, puhaku.
No meil siin üks kerjas endale ikka mõned uued palad suveks ja mängib iga päev kasvõi natukene. Ma ei sunni. Ise olen seda meelt, et harjutada tuleb suvelgi, kui tahad õpitud oskusi alles hoida ja edasi areneda. Õpetaja oli muidugi kaval ja andis lisaks veel ka ansamblipala noodid. Noh, et ema niisama ei passiks, mängiks ka koos lapsega klaverit. Tegelikult on see tore. Praegu õpime mõlemad ühte pala ja käib väike togimine, et kes kusmaal selle pala õppimisega juba on. Kirke siis vahepeal toriseb, et ebaaus, emme sina oskad juba rohkem. Noooh, eks mul ole pisut tugevam muusikavundament juba all ka. Muidugi on minul seda lihtne ära õppida, aga ma korralikult viilin, siis jõuab laps mulle järgi.
Kuidas aga esimene klaveriõpinguaasta kokku võtta?
Võin kerge südamega öelda, et tulemused ületasid minu ettekujutusi. Ma ei osanud ealeski ette kujutada, et laps liigub sel teel nii kiiresti edasi. Veel vähem oleks ma osanud oodata esimese aasta lõpuks niipalju häid tulemusi. Olgem ausad, ma ei osanud üldse midagi ette kujutada, sest ma pole kedagi lähedalt näinud klaverit õppimas. Ennast ma selles vanuses suurt üldse ei mäleta ja pealegi õppisin mina hoopis akordionit muusikakoolis. Tulemusi oskasin näha ja võrrelda alles siis, kui tulid esimesed kontserdid.
Märtsis oli Kirkel üks esinemine muusikakooli esimeste klasside kontserdil, millest kuskil eespool oli blogis juba juttu ja seal ta mängis “Für Elise”-t. Mais käis koos muusikakooli õpilastega andmas kontserti lasteaias, kus lapsed said tutvuda peale kontserti erinevate muusikakoolis õpitavate pillidega. Päris mai lõpus esines muusikakooli parimate õpilaste kevadkontserdil. Esimese klassi klaveriõpilastest esineski ta seal ainukesena. Klaverietteasteid oli sel kontserdil üldse üllatavalt vähe.

Esitas ta seal Guriljov-i Prelüüdi

kevadkontsert

Peale kontserti ütles mulle üks teine muusikakooli klaveriõpetaja, et kultuurikeskuse klaver pole väga lihtne mängida, aga Kirke sai selle kenasti helisema. Flöödiõpetaja kiitis pillivalikut, et lapsele klaver kohe sobib. Eks oli jah päris armas last vaadata ning kuulata ja ise ta loomulikult nautis esinemist. Kusjuures, enne esinemist ja esinest ta juba teisena, õnnestus meil kurval kombel korralikult riidu minna ja ma imestasin siiralt, kuidas ta suutis ennast kokku võtta ning hästi mängida. Ehk õppisime sellest mõlemad – laps ei tohi enne kontserti sõpradega ära kaduda ja ema ei tohi üle keeda.

Noorele pianistile on ikka kontserdil lillede saamine rõõm omaette :) Kirke igatahes oskab seda nautida. Säras nagu suur päike. Rahulolust hea esinemise pärast ja rõõmust, et temale kallid inimesed olid kontserti kuulamas.
Peale kontserti oli nii palju suhtlemist, et pildi tegime lilledega alles kodus.

kontsert

Viimasena oli vaja esineda muusikakoolis klassikontserdil ehk et sel õhtul esinesid lapsevanematele 3 õpetaja klaveriõpilased. Väga vahva kontsert oli.
Lapsed said seal kätte ka oma tunnistused ja kel saada, kiituskirjad. Kirkel oli saada.

Esitamisele läks kaks pala – “Prelüüd” Guriljov-ilt ja “Kummitus” Lois Long-ilt.

kontsert

Kui rääkida nüüd veel muusikakooliga seonduvast, siis päev peale kevadkontserti olime kutsutud ühe imearmsa noore neiu muusikakooli lõpetamisele. Väga südamlik aktus ja ilus lõpetajate kontsert oli. Eriti muljetavaldav oli aktuse lõpus ühe lõpetaja isa kõne ja etteaste. Nii muuseas oli see mees Kirke klaveriõpetaja kunagine õpilane ja nüüd lõpetas selle isa tütar- samuti meie klaveriõpetaja õpilasena.
Kirke klaveriõpetaja ütles pärast, et vaata Kirke, 6 aasta pärast seisad juba sina ka siin lõpetajate reas. Millepeale Kirke kostis, et tema ei taha, sest talle nii väga meeldib muusikakoolis käia :) On tore, kui laps tahab õppida. Jätkuks vaid püsivust ja visadust järgnevateks aastateks võiduka lõpetamiseni välja. No ja eks edasi juba paistab, kas valitakse muusikas kõrgemad sihid, või jääb see väärt oskuseks ning hobiks ja elukutseks valib hoopis midagi muud. Lapsevanema asi on last tema teel ja valikutes toetada. Ega see tee ei olegi liiga lihtne.

kadiga

Rubriigid: MINA ise, minu PERE ja muud LOOMAD.. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga