Hooaeg lõpetatud

Nädal tagasi lõpetasime tänavuse, esimese, judokate hooaja. Rapla ja Kohila Judoklubide lapsed koos vanemate ja õdede vendadega tulid kokku Kohila taha jahimajakese juurde ning pidasid maha ühe toreda ning meeleoluka hooaja lõpupeo. Nagu spordilastele kohane – siis ikka sportlikult aega veetes. Lapsed said südamest trallida, vanemad samuti. Lisaks saadi omavahel rohkem tuttavaks ning söödi head ja paremat ühise piknikulaua taga. Ühesõnaga mõnusalt grilli ja tšilli. Sportlikke mänge olid tulnud lastele korraldama Seikluspisik-u toredad noored mehed. Ei näinud seal ühtegi last niisama logelemas ja suurem enamus vanemaidki lõid kogu aeg tegevustes kaasa. Hooaeg sai seega väärilise lõpu ning sügisest alustavad lapsed trenni juba senise kahe korra asemel kolm korda nädalas. Suve lõpus on tulemas tore nädalane judolaager, aga….kuna meil on suvekuudel nii vähe päevi, siis….Kirke laululaager on täpselt samale nädalale sattunud ja valik sai tehtud juba talvel just viimase kasuks. Sel suvel siis sedamoodi ja loodame, et järgmised laagrid ei satu taaskord ühele ajale.

Nüüd aga üks väike fotoreportaaž lõbusast päevast – varuge aega, sest pilte sai palju.
Ikka esmalt laager ühte rivisse, tutvumisvoor ja hulgaliselt seiklusi. GPS-iga metsas orienteerumine ja peale seda oli suur sööma ning muud tegevused. Ääretult tore, et meie judoklubi peab oluliseks pereväärtusi, innustab alati vanemaid toetama oma lapsi ning korraldab meeleolukaid pereüritusi.

Kõikseerahvas on üles rivistatud ja Carl vaatab üle, kas on ikka pikkuse järjekorras

Peale rivistust toimus tutvumisvoor

Tutvus tehtud, toiumusid mõned soojendusmängud ja siis tuli esimene võistlus –

võistkonniti kahel matil liikumine ühest punktist teise. Lusti ja nalja jagus kõvasti. Hasardis olid nii lapsed, kui vanemad.

Esimene võistlus lõpetatud, suundusid võistkonnad GPS-s orienteerumisele otsima märgitud punkte ja läbi nende ristsõna lahendama. Ühesõnaga – kõik metsa :)

Kui rahvas hakkas tasapisi metsast välja valguma, oli käes grilli ja tšilli aeg.

Kui kõht täis, algasid jälle rõõmsad tegevused. Vanemad ja lapsed läbisegi panid koku erinevaid puslesid ja labürinte. Tore koer Lonni vaatas loomulikult tegevusi väga valvsa pilguga.

Üks populaarsemaid tegevusi oli ilmselgelt kastidele ronimine. Kirke käis seal lausa mitu korda. Carl aitas kenasti rakmed külge ja kiivri pähe ning läkski ronimiseks.

Sai lae alla välja :) Rõõm missugune. Vahepeal tekivad ikka kahtlused ka, kas julgen veel ühe kasti panna….aga publiku toetusel tuleb julgus tagasi ja nii neid tippe vallutatakse!

Kui ise ronitud, sai Carlil abiks oldud :) Väiksemate eest tuleb ikka hoolitseda.

Peale suurt ronimist tehti jälle üks meeskonnamäng, ehk kala püüdmine ja kasti panemine. Siin oli arukalt koos tegutsemine kohe väga oluline.

Edasi jälle metsa – seekord seiklusrajale. Geio oli lastele abiks ja seda rada ei läbinud vist ükski huviline ainult üks kord. Ikka lõpuni ja jälle uuesti algusest peale. Vaja läks nii osavust kui ka nutikust, et ühest otsast teise pääseda.

Oli mõni julge emagi, kes soostus rada läbima :)

Ja siin meie sõbrad – ämblikmehed/naised. Kohalik salaselts :P

Igasuguste võistluste ja tegevuste vahel ei unustatud loomulikult söömist, sest rahvas ilmselgelt valmistas ennast ette mitmeks päevaks ja varusid vastavalt sellele ka toitu :P

Viimaseks võistluseks sai läbi vooliku ämbri veega täitmine.

Kella nelja ajal võttis sõna meie tagasihoidlik treener ja kuulutas ühise toreda päeva lõpetatuks, mis ei tähendanud, et see tõepoolest läbi sai. Ametlik osa oli läbi. Kes tahtsid, olid seal edasi, kellel oli tarvis, läks ära järgmisele üritusele. Kuulujärgi jäi rahvast sinna veel lõbutsema pikemaks, aga meil Kirkega tuli varsti teekond Raplasse tagasi ette võtta, sest ees ootas Laulustuudio sünnipäevakontsert.

Aitähh judoklubile, aitähh treenerile, aitähh Carlile ja Geiole, aitähh kõikidele lastele ja vanematele – väga tore üritus oli. Sügisel jälle rõõmsalt trenni!