Millalgi juunis hakkas Piret mulle rääkima, et ta läheb oma kauni käsitööga Merepäevadele. Lugu aga selline, et Merepäevade toimkond nõuab müüjatelt rahvuslikel ainetel rõivaid – näiteks midagi linast. Mis seal siis ikka, kui on vaja, teeme ära. Leppisime kokku, et tegelen selle teemaga peale puhkust ja nii käis kleit eelmisel nädalal proovis ning täna läks koos kandjaga oma koju. Otsustasime, et kleit peab tulema väga mugav ja kui tarvis ennast lahedamalt tunda, saab vöö ära võtta ja ennast veel mõnusamalt tunda. Seega tegumoelt sirge, alt laienev ja ilma läbilõigeteta. Kaunistuseks kaks erinevat rahvuslikku vööd. Ühe tegin seotava ja teise nööpidega. Õhtul kleiti lõpetades tuli mõte, et Piretile kuluks kindlasti ära üks tasku, mida võib kanda ja võib mitte kanda. Ikka on ju tarvis kusagile panna taskurätt, mobiil või mõned mündid. Kaunistuseks üks vabakäeline masintikand ning kinnituseks aasad.
Nüüd võib üks hakkaja kaunis Eesti naine rahuliku südamega minna müütama oma suurepärast käsitööd. Minge kõik Merepäevadele, otsige Piret üles ja ostke endale kaitseks õhtujaheduse eest sel suvel nii vajalik õlasall või kaunid ehted!
Kleidi allääres on samas naturaalses toonis pits, mis lisab kleidile romantilisust.
Varrukasuus kumm, keluses osaliselt kumm, osaliselt paelad, et saaks vastavalt ilmale ja tujule kaeluse avarust reguleerida. Raglaanlõige on mugav.
Tasku saab lükata vöö peale ja saab võtta ära. Ikka nii, nagu soovi ja vajadust on.
