Ilmselt ei tea seda paljud, et ma olen sündinud ja elanud 15 aastat oma elust Narvas. Eks sealt ole ka minu hea vene keele oskus pärit, sest kui kodus ja koolis oli eesti keel, siis õues lastega mängides tuli maast madalast saada hakkama vene keelega. Minu mälus igatahes puudub olukord, kus ma oleks rääkinud ainult ühte keelt. Hilisemas elus olen ma korduvalt puutunud kokku vajadusega seda teist keelt osata, seega….hea, et juba lapsena selgeks sai.
Eile käisin Narvas. Viimati sattusin sinna korraks 10 aastat tagasi, kui ootasin oma kolmandat last.
Käisin eile Narva Keskraamatukogus XII üleriigilisel lasteraamatukoguhoidja päeval koos hulga vahvate naistega, kes olid sinna üle Eestimaa kohale sõitnud.
Kuna ma sõltusin konkreetselt ürituse päevakavast ja meie bussist, siis päris lapsepõlveradadele ma ei saanud muidugi minna, aga mõned kohad said sellegipoolest üle vaadatud, kus lapsena palju joostud ja käidud. Üht – teist uutki nägin, mida varem pole näinud. Mööda ühte kesklinnatänavat sõites tundus aga aeg peatuvat, sest midagi polnud muutunud. Igati huvitav ja nostalgiline retk. Suvel tahaks kindlasti minna sinna nii, et jõuaks rohkem ringi käia.
Päev algas vara. 5.30 äratus, 6.30 väljasõit, 7.45 Türil ümberistumine bussile, mis tuli osa rahvaga juba Pärnust ja nii üle Paide ja Rakvere Narva. Kohal olime 10.30, väike hommikukohv ja siis juba algasid sõnavõtud lasteraamatukoguhoidjate päeva raames. Lõunaks olime kuulanud kohaliku raamatukogu juhatajat, Eesti Lastekirjanduse Keskuse toredaid daame, Narva linnapead ja veel mitmeid toredaid esinejaid.
Pealelõunane aeg oli planeeritud Tartu Ülikooli Narva kolledžisse ja sinna me jalutasime mööda Narva jõe kaldapealset promenaadi. Kaunis nägi välja ja sellisena pole mina seda kallast veel näinud. Suur töö on ära tehtud ja see on nüüd tõesti üks nn tänav, mida mööda ma lapsepõlves ikka väga palju liikusin. Kui elasid jõe ääres, siis liikusid sageli ka mööda jõeäärset tänavat.
Kolledžis kostitati meid mõnusa lõunasöögiga ja peale seda oli ekskursioon majas ning kolledži raamatukogu külastamine. Maja haldusjuht tegi meile suurepärase majatuuri.
Viimasena kuulasime kohalikku muuseumitöötajat, kes kõneles meile mängude tähtsusest laste arengus. Hiljuti oli tal sel teemal ilmunud ka raamat, mida seal lahkelt presenteeriti ja ka mõned mängud koos mängiti. Raamat ise siis oli: “Rahvamänge läbi aastaringi”
Raamatu koostajaks on Narva Muuseumi teadur-folklorist Marina Kuvaitseva. Tema meile siis ka esines.
Ja nüüd siis pisut pilte:
Väljume raamatukogust, et suunduda promenaadile
Jupike Narva linnust
Ivangorodi kindlus, ehk siis Venemaa
Ivangorodi kindlus
Kalamehed keset Narva jõge ja taamal paistab Vene Föderatsioon
Promenaad
Sild üle Narva jõe, ehk piiriületuspunkt
Promenaadil, taustaks Narva linnus
Eestimaa lõvid vaatavad piiri poole
Ülemine promenaad, ehk tee Pimeaia poole
Tartu Ülikooli Narva kolledž. Üks igati vinge, kaasaegne ja innovatiivne hoone. Mõnus õppekeskkond ja külalislahkus.
Sisekujunduses on teadupärast realiseerunud ideed barokist, Indiast ja isegi kanalast ning kasutatud on palju naturaalseid materjale.
Hoone ägeda arhitektuurse osa autorid on Katrin Koov, Indrek Peil ja Siiri Vallner. Hoone on loodud samas kohas asunud börsihoone eeskujul.
Meie seltskond 0-korruse võlvsaalis söömas. Lõuna oli maitsev, kook suurepärane ja teenindus kena.
Sealsamas kaarte all – ja võlvides muide oli kive nii kaasajast, kui väga vanast ajast – oli hetkel suurepärane Sergiy Lysyy personaalnäitus “Klaipedast Veneetsiani” ja teises saalis Eesti akvarellistide näitus.
Kui midagi otsisid, tuli jälgida maas olevaid märke :)
Fuajees jäi silma vaasitäis kauneid valgeid gladioole
Narva raekoda koos fuajeest peegelduvate laevalgustitega
Kolledži raamatukogus
Raamatukogu väliterrassil – väga ilusa panoraamiga terrass
Tükk kolledžit seestvaatest
Vaade terrassilt Narva kindlusele ja kirikutele
Vaade terrassilt – kauguses õigeusukirik ja see suur punane hoone oli kunagi sõjatööstuse tehas, nüüdsel ajal pesitsevad seal erinevad firmad.
Vaade raamatukogust – mugavad avatud ja mitmetasandilised töökohad suurepärase vaatega
Raamatukogu
Raamatukogust sai alla erinevatest kohtadest – ka sellisest äkilisest keerdtrepist
Üks auditoorium – seinad on 17. sajandil kasutatud moevärvides, looduslik lubikrohv. Maja siseviimistluses on palju kasutatud klassikalist lubikrohvi ja värvimuldadega toonitud lubivärvi. Sisearhitektiks Hannes Praks ja lisaks veel Kadri Tamme, Kristjan Holm, Liisi Murula, Toomas Pääsuke, Ahti Grünberg, Daniel Marius Reisser ja Helen Sarapuu. Akendel on eest ajastutruud ruutklaasid ja puidust aknaluugid. Auditooriumides on seintel kaasaegne audio/videotehnika suurepärase heliga ning kõikjal riputuspuud kunsti eksponeerimiseks. Näituseid vahetatakse üle maja auditooriumites mitu korda aastas koostöös Tartu Ülikooli kunstiosakonnaga. Nojah, sellest majast kuulis väga huvitavaid asju ja selles majas toimub samuti väga palju huvitavaid asju peale tavalise õppetöö. Seal on näiteks ka Lasteülikool ja Jazzklubi.
Vaade alla fuajeesse, kus on mugavad astmelised istumiskohad kas siis puhkamiseks, õppimiseks, kontserdil istumiseks või milleks iganes veel.
Ja jälle need toredad punased tähistused. Parkett on seal majas ka muide väga ilus.
Neid toredaid märke jätavad põrandatele needsamad kavalad laserid
Majas on hästi palju huvitavaid kellasid ja nagu seinal näha, siis ka muna-temaatikat
Ühest õppehoone osast teise, jooksuga haldusjuhi sabas. Hoonete vahele vasakule jääb ka mõnus laudadega õueala.
Jälle üks mugav auditoorium, kus toimus meie viimane loeng.
Jupike meie seltskonnast koos lektoriga mängimas ringmängu
Hetk enne ärasõitu, vaatasin raekoda….mis kunagi oli pioneeride maja. Neid treppe olen ma tallanud lapsena päris, päris palju, sest peale kooli ja muusikakooli oli see koht, kus suur osa lapsi veetsid oma aega. Majas oli lasteraamatukogu ja seal tegutses hulgaliselt väga toredaid ringe. Igav ei olnud seal majas küll mitte kunagi. Majaesist platsigi hoolega tallatud, sest seal toimusid ülelinnalised Põuavälgu võistluste rivivõistlused :D Marssisime nii mis naksus tundide viisi ja rivid olid sirged :)
Tore oli kuulda linnapea suust, et hoone renoveerimiseks saadakse peagi rahastus ja saab ka Narva raekoda lõpuks korda.