Peale seda, kui meie armas koer läks üle vikerkaare ja käib nüüd taevas jalutamas koos minu isaga, on Kirke jaoks olnud pidevalt oluline dalmaatslaste teema. Ta ei igatse ükskõik millist koera, ta igatseb oma koera. Nii ongi, et meie koju uut koera ei tule, aga aeg ajalt tekivad siia mingid esemed, kus dalmaatslased peal.
Sünnipäevaks näiteks sai ühe padja, kus täpilised sõbrad reas.
Hiljaaegu käisin kangapoes ja silma jäid mõned täpikutega kangad. Ostmata nad, nagu näha, ei jäänud. Ühest on tänaseks saanud siis juba kleit. Pihaosa ja varrukad mustast trikotaažist. Kaelaaugu kant, varrukaotsad ja seeliku osa dalmaatslastega trikotaažist. Lõige on pärit ühest Ottobre ajakirjast, aga millisest…seda ma enam ei teagi. Laenutasin selle raamatukogust ja ajakiri tagasi viidud. Mingit erilist lõiget seal tegelikult nagu polegi. Ülemine osa seega klassikaliselt täiesti tavalise lõikega. Seelikuosa veidi alt laienev. Varrukad on otstest pisut laienevad ja kroogitud ning siis omakorda kanditud. Kaelaauk samuti kanditud. Nii varrukaotsad, kui ka kaelus on tepitud topeltnõelaga. Peal käib seotav vöö.
Kapis on veel üks täpiliste kutsadega kangas, pisut teistsugune. Millalgi saab sellest samuti midagi.
Austusavaldus meie koerale – ehk Kirke uus kleit
Rubriigid: MINU KÄSITÖÖ. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.
Väga armas kleit!
Tänud :)