Huvitavaid asju on huvitav teha ja nii oleme me üsna mitmed korrad siin üle nädala sõitnud pühapäeva hommikul rõõmsalt Tallinna, et tutvuda maailmamuusikaga, nautida ülimalt lahedat seltskonda, äärmiselt vitaalset hommiku läbiviijat Ahvenat ja tema huumorit, pannkooke ja loomulikult trummide põristamist. Nii oleme sattunud seal juba Namiibiasse, Senegali, Gambiasse, Egiptusesse…ja satume edaspidi veel mine tea kuhu. See vibratsioon, mis tekib ühisel trummirütmide tekitamisel, on ikka väga ja väga äge! Ärge arvake, et trummidega lustivad ainult lapsed. Ei, ei, seda teevad ka suurima heameelega täiskasvanud inimesed. Päris naudinguga kohe ja see on täiesti teisejärguline, et käed on pärast trummi tagumisest punased ja veidi väsinud.
Mul on tõsiselt hea meel, et Ahven on sellise üritustesarjaga ja koos peredega ajaveetmisvormiga lagedale tulnud ja et oli üks armas söögikoht, kes selle idee on toredasti heaks kiitnud, oma katuse alla võtnud ja üle nädala suurel hulgal pannkooke küpsetab. Soe tunne on vaadata lapsevanemaid, kes pühapäevahommikuse hambad laiali magamise asemel või kaubanduskeskuses hängimise asemel, tulevad hoopis koos lastega trumme põristama ja mõnusasti aega veetma. See on selline koostegemise rõõm. Kõige suurem rõõm on mul muidugi selle üle, et ma sellise ägeda asja üldse avastasin. Ütle siis veel, et FB on paha asi ja tekitab sõltuvust jne – pole ta midagi, kui seda arukalt kasutada. Igatahes tänu FB-le me sellised hommikud avastasime.
Mitmed korrad oleme seal käinud Kirkega kahekesi, aga sel pühapäeval meelitasime kaasa juba järgmisegi pereliikme. Nooremale pojale meeldis see nii väga, et kuidagi ei tahtnud lõpuks trummimängu ära lõpetada. Järgmisel korral on siis teada – läheme jälle kolmekesi koos.
Et rolli hästi sisse elada, tuleb teinekord turbangi pähe siduda, kasvõi ema sallist
Sedagi tuleb ette, et trummimisele sekka tuleb laulu laulda, ikka mõnes huvitavas aafrika keeles
Kord kahe nädala kohta patustame siis teadlikult nisujahuga ja sööme maasikamoosiga pannkooki
Palju trumme, paljupalju trumme ja muid asjakohaseid rütmipille
Trumme jagub igale lauale ja lapsi on seal päris igas vanuses
Kes esimestena kohal, saab esimeste seas ka pannkooke. Kaugeltnurga rahvas on vist elupäevad vara kohal olnud
Mõnikord on Kirke täditütar samuti trummimas
Ahven omas elemendis :)
Väike trummitüdruk
Reigo näitab erinevaid pille
Teinekord tuleb trummimisele lisaks ka tantsu lüüa
Seekord köitis rohkem väike trumm ja kõrgem iste
Poeg püüdis ema pildile, seega – mina ka olen karuott ja löön trummi
Poja esimene hommik trummiga
Musitseerimast läksime ära ülevas meeleolus ja rahulolevatena, kuid see polnud sel pühapäeval veel viimane tegevus. Korra astusime läbi kaubamajast ja tegime vajaduspõhise ostu, siis saatsime poja bussile, sest temal olid ees omad tegemised, aga meie Kirkega suundusime hoopis Estonia teatri kammersaali, et vaadata toredat lasteetendust ” Väike prints Hamlet”. Väga hea etendus oli ja julgeme soovitada. Veel on mõned etendused jäänud ja ma ei tea, kas tuleval aastal seda üldse veel mängitakse. Kirke igatahes ütles, et kohe kahju, et läbi sai. Oleks tahtnud veel ja veel vaadata. Lisaks teatas ta peale etendust ülimalt veendunult, et ta teab, kelleks tahab saada kunagi – näitlejaks. Nojah, eks elame – näeme, mis eriala kunagi valitakse.
Peale teatrit veetsime pisut aega Apollo raamatupoes. Mitte, et ma igapäevaselt vähe raamatuid näen, aga mulle ja lastele lihtsalt raamatupoed väga meeldivad. Kirke käis seal ringi omasoodu ja mina seirasin ringi sellise pilguga, et mida osta jõuluvana kingikotti. Kui tirts läks korra vaatama ühte teise poodi, siis ostsin kiirelt mõned silma jäänud asjad ära. Aeg parajaks tehtud, hakkasime minema rongijaama suunas, ehk siis läbi vanalinna. Keegi oli vahepeal ilma täitsa ära rikkunud, aga õnneks pole see meid kunagi seganud oma rada astumast. Niisiis – suund raekoja platsile. Vaatamata kehvale ilmale, on seal ikkagi täitsa mõnus.
Traditsiooniline pilt kuusega
Jõuluvana , muide, oli juba täitsa kohal, aga ilmatuma pikk järjekord oli seal tema juurde. Otsustasime, et läheme teda tervitama teine kord ja ikka loodame, et on sama jõuluvana, kellega me juba kena 5 aastat seal oleme juttu ajamas käinud.
Piparkooke müüdi jõululaadal kohe igasuguseid
Nii suuri leivapätse pole mina tõesõna varem näinud
Ma ei ole kindel, et need armsad põhjapõdrad on seal platsil ülearu õnnelikud, aga loodan, et siiski mitte ka väga õnnetud. Lastele on neist palju rõõmu ja sel aastal oli emapõdral ja isapõdral ka üks väike pojuke
Ja üle kõige selle valvas nagu ikka, vana hea Vana Toomas.
Esmalt oli mul väike mõte, et peale teatrit lähme veel Kalevi kammerkoori jõulukontserti kuulama, aga…ilm läks aina sandimaks, väike väsimus hakkas ligi hiilima ning mõeldes esmaspäevale, mis on teadupärast koolipäev, otsustasime minna siiski koju, sest muidu oleksime liiga hiljapeale jäänud. Loodame, et kuuleme neid esinemas mõni teine kord.
Sel nädalal aga hakkavad peale juba meie jõuluüritused….reedel muusikakooli jõulukontsert ja pühapäeval laulustuudio jõulukontsert. Ok, teisipäeval on ka meil väike üritus ja ilmselt ka kolmapäeval.