Just, sulp, mitte supp :)
Kingituseks saadud “Sepemaa talu köök, Vol.2” inspireeris kohe midagi katsetama.
Sõelale jäigi see sulp.
Kuna see on toit, kuhu saab kasutada ära kõik külmikus leiduvad jäägid…..oli seda omamoodi kasulik teha. Ok, meil on jääke harva, sest pigem on kapp tühi, kui seal midagi üle on :D Sellegipoolest leidsin midagi kapist ja midagi ostsin poest. Tegema innustas veel isuäratav foto. Tee mis tahad, minu jaoks on toidu visuaalne külg tähtis. Kui kokaraamatus pilt puudub, tekib mul harva katsetamise isu.
Esmalt siis peekon, vorst, sibul, baklažaan pannile ja pruunistasin. Omal algatusel lisasin sinna veel küüslauku ka.
Samal ajal hakkisin tomatid.
Mõne aja pärast lisasingi tomatid ja oad. Siis lasin paraja aja podiseda.
Kui kõik pajas parasjagu keenud oli, läksid sinna sekka veel muna ja juust. Lõpuks maitsestasin punase paprika pulbri, soola, pipra, pune ja basiilikuga ning…
…võiski sööma asuda.
Kuigi raamatus soovitati seda rooga süüa niisama või ntx sinna sisse lavaÅ¡itükke kasta, siis mina keetsin sinna kõrvale tegelikult veel tatart. Tirtsuga oleks me niisama ka söönud, aga poisid tahavad midagi toekamat.
Maitses igatahes mõnusalt vürtsikalt.
Täpsem retsept “Sepamaa talu köök, 2 ” lk. 142