Täna on viimane puhkepäev enne järgmist poolikut töönädalat, seega jõulud ametlikult läbi.
Ma olen jõuluinimene. Mulle jõulud meeldivad. Kogu see rõõm ja salapära mis kuu aega igal pool heljub, palju ilusaid üritusi, kontserte, kokkusaamisi, heategusid ja mida kõike veel.
Alati on enne pühi veidi kiire, aga mis siis. Selle kiire aja sees jõuab teha tegelikult nii palju head ja toredat ja mida kiirem on, seda intensiivsemalt ja elusamana sa ju tegelikult ennast tunned. Jaa, piiri tuleb pidada ja peab oskama tegutsemise ning puhkamise kenasti barlanksis hoida. Rõõmustab teadmine, et kuu lõpus on võimalus aeg korralikult maha võtta ja puhata. Istuda küünlavalgel koos lähedastega, juua kuuma glögi, avada kingitusi, teha koos süüa ning samas teada, et kõik on hästi, kõik jõulurutu tegemised on tehtud, tellitud tööd üle antud, mitu heategu tehtud…ja mis siis, et mõned asjad on jäänud tegemata. Järelikult polnud need just kõige tähtsamad tegemised ja lõpuks saavad needki asjad valmis. Lihtsalt natuke hiljem.
Tänaseks on päkapikud lõpetanud ametlikult oma töö, jõulutaat samuti, aga head teod ja rõõmu tegemine kestavad edasi. Oma muinasjutu loob igaüks ise.
Jõululaupäeva veetsime koos lähedastega maal, traditsiooniliselt. Nii on olnud üle 30 aasta. Seltskond on kasvanud, vahel muutunud, aga kokkusaamisrõõm ikka jäänud. Pidasin sel aastal olulisemaks niisama olla ja jätsin fotoaparaadi kotti. Tagasiteel astusime läbi surunuaialt, kus põles tuhendeid küünlaid ja taevas paistis lummavalt kummituslik kuu. Täiskuu.
Teine pühade päev möödus meil pühalikult puhates. Igaühel oli vaba voli magada kaua tahab ja teha mida tahab. Mina igatahes lugesin, palju lugesin ja see oli hiiglama mõnus. Ei mingit ringijooksmist.
Jõulu teisel pühal olime mõnusasti oma pesakonnaga koos. Hommikupoole kolmekesi siin laisklesime, külalapsi jookseb meil siin iga päev mitmekaupa ringi ja see ei sega. Mingi hetk hakkasime tasapisi õhtuks ettevalmistusi tegema ja peab tõdema, et noorema pojaga mahume me kahekesi köögis suurepäraselt toimetama. Tema valmistas meil sel aastal toortordi ja oivalise prae. Minu teha oli teine tervislik kook ja katta laud. Kordagi ei olnud sellist tunnet, et kõik ootavad ja mina pean üksi rabelema. Et koogid olid meil tervislikud, võisid kõik neid süüa silmagi pilgutamata ja ilma, et pärast peaks ennast hirmuga jälle kaaluma :)
Mida vanemaks saad, seda enam hakkad tundma, et olles laps rõõmustad ühtemoodi jõuluõhtu ja kinkide üle, olles täiskasvanu…muutub see rõõm mitmekordseks, sest saad osa laste ja lapselaste säravatest silmadest ja ehedast rõõmust. Mõnus jõul oli, väga mõnus.
