Selline sebinasabina nädal on omadega puhkepäevades.
Kolm linnapäeva ja kaks kodupäeva.
Linnas oli kahel päeval koolitus ja eile oli lapsega esimene Musamari tund sel aastal.
Tean, et paljud inimesed peavad nn mukkimist mõttetuks tegevuseks, aga….mina olen viimasel ajal aina enam sellest lummatud.
Ei, ei, mitte sugugi sellest küljest, et ma ise ennast hommikust õhtuni peast jalgadeni võõpaks. Sugugi mitte.
Minu jaoks võtab meikimine üha rohkem sellist kunstilise tegevuse kuju. Ei no ja mis seal salata, eks õpetab see ennastki teisiti nägema ja õigeid võtteid kasutades häid tulemusi saavutama. Vapustavalt huvitav on teha inimestele teemameike jne ning näha fantastilisi muutumisi, ümberkehastumisi ja lihtsalt meeldivalt hoolitsetud inimesi. Kõige kurvem ongi oskamatu meik. Et midagi on nagu peale pandud, aga tulemus on pigem inetu, kui kena.
Kursus on meil väga tugev. Õpetab inimene, kes aastaid Prantsusmaal seda kunsti õppinud. Oleme käinud ka kohalikes firmades nende teenust kaemas – vaadates, kus tehakse vigu ja mida on õppida. Igas tunnis on erinevaid modelle, erinevas vanuses.
Minu jaoks veel üks huvitav nüanss selles protsessis on fotomeik. See on teema omaette ja huvitab mind eriti palju. On ennegi ette tulnud, et vaja kiirelt enne fotosessiooni meik teha :D Ja on ikka hea tunne, kui suudad seda teha proffessionaalselt. Niiet aasta alguse üks märksõnadest ongi jälle õppida, õppida ja õppida.
Teiseks märksõnaks on olnud juba alates jõuludest- lugeda, lugeda ja lugeda :D
Üsna mitu psühholoogiaalast raamatut juba loetud. Kergematest raamatutest lasin silmad üle teise ringiga osadest Potteri raamatutest :D See on minu lapseliku poole rahuldamine :D
Lapsega koos vaatasime eile Potteri neljandat osa telekast. Peaaegu pidime maha magama. Õnneks vanem poeg tuli mulle ütlema :D Meil ju telekas peaaegu kunagi ei mängi, seega ma ei tea ka mis sealt tuleb. Kahekesi filmi vaatamine tähendab meil aga seda, et mina vastan terve filmi katkematule küsimustejadale :) Igatahes on meil koos lahe.
Sel aastal esimene ostetud raamat oli siis nagu enne mainitud “Nigella ekspress”. Kokkamine on lahe, seega oli see hea ost.
Teine osa sünnipäevaks saadud kinkekaardist on nüüdseks ka rakenduse leidnud. See sai fotograafiaalane. Üldsegi mitte emakeelne, sest sellist eesti keeles kahjuks pole. Öeldi, et viimati oli olnud aastat 3 tagasi. Jah, raamatupoodi võiks uudistama jäädagi.
Eile käisime Musamaris tunnis. Lapsel on ikka siiras rõõm oma sõpradega koos laulda – tantsida ja peale tundi koos aega veeta. Õpetajad on aastatega kõik nii armsaks saanud, et tunnist ei raatsita ära minna :D Eile käisime peale tundi ühe rühmakaaslase ja tema emaga koos kohvikus. Põnnid sammusid vapralt käest kinni ja olid väga viisakad kohvikudaamikesed :D Emmedel oli ka koos lahe, sest emmed on ühe eriala inimesed :) Järgmine kord lubas veel üks emme meiega peale tundi ühineda :D Läheks see ilm ainult veidigi soojemaks :S Eile käisime linnas ilma käruta ja no kole vastik oli . Linnas on ikkagi see meretuul nii terav ja niiske, et külm tahab ära süüa. Polnud muidugi koju jõudes meilgi teabmis soe. – 11.
Eile õhtul tegime kodus chaid. Mõnus soe ja seest soojendav jook peale õues külmetamist. Ja head kana – tomati- nuudli suppi tegin. Millegipärast ei teinud ma eile ühtegi pilti :D Teen siis teine kord :)
Ah jaa, üks hea uudis oli ka sel nädalal. Kool sai lõpuks minu lõpetatud erialale akrediteerimistunnistuse ja veebruaris vahetatakse minu diplom korraliku riikliku diplomi vastu välja :)
See saaga on siis nüüd lõpetatud :)
Oi, see diplomiteema positiivne lõpp on kindlasti see kõikse parem rosin selles tekstis! Tunnen suurt headmeelt! :)
Diplomisaaga õnnelik lõpp on tõesti hea uudis!