Minu kotimaania sai täiendust. Maania ei ole muidugi see, et mul kodus oleks kuhjade viisi kotte, vaid see, et minult neid ikka jätkuvalt tellitakse. Vana aasta lõpus said valmis mitu uut kotti, mis nüüd juba rõõmsalt uute omanike õlal aega veedavad… või ootavad veel suve. Ega mina täpselt ei tea. Tean vaid seda, et kotid valmistasid saajatele rõõmu.
Ja miks ei peakski? Teen neid kotte hoole ja armastusega ja just selliseid, mida isegi heal meelel oma õlal kannaks….mis paneb mind endalt muidugi küsima, millal ma siis endale lõpuks koti õmblen??? Õigemini mul oleks hädasti vaja uut seljakotti. Igatahes ma mõtlen selle peale ja see on juba suur asi.
Kui enamus kotte on mul olnud kergele vatiinile töödeldud, siis see kott siin on ilma vatiinita ja lihtsalt voodriga. Nööbitav sisetasku on samuti olemas.
Ilus!
Tänud, Piret :)