Jaaa, meie rõõmuks kestavad need toredad hommikud ikka edasi ja uuel aastal oleme neid külastanud juba mitmel korral.
Ahven on ikka üks ütlemata tore ja tubli noor muusik, et ta selliseid pühapäevahommikuid vedada viitsib.
Kui me alguses hakkasime seal käima Kirkega kahekesi, siis peagi liitus meiega järgmine pereliige – noorem poeg. Viimati käisime nädal tagasi jälle trummimas ja sel korral võtsime kaasa veel ühe pereliikme. Seekord siis ühe noorimatest – vanema poja vanema tütretirtsu. Tema on alles pisike, hakkab saama poolekaheseks, ehk kahe ja pooleseks. Uurisin ennem emme käest järgi, kuidas ta võiks hakkama saada, sest pole ta üksi ilma vanemateta sedasi kaugemal kodust ära käinud, magamisajaks me koju ei jõuaks ja jalgsi liikumist samuti parasjagu. Emme arvas, et ehk peab vastu ja nii me siis otsustasimegi kolmekesi minna. Saab laps ennast tuulutada ja saavad vanemad veidigi rahulikuma pühapäeva.
Meie läksime hommikul üheksasele rongile ja poeg tõi oma tütre ka selleks ajaks siis jaama. Rongisõit on lahe, kui sõita ei saa iga päev. Isegi meie ei käi viimasel ajal ülearu sageli linnas, liiati veel pisike tirts. Tema vist ühe korra ongi rongiga sõita saanud.
Päev kulges igatahes lõbusasti ja väike inimene ei ilmutanud kordagi väsimuse märke. Ma küll arvasin, et tagasiteel jääb pisike inimene rongis magama, aga kus sa sellega. Tema oli ikka rõõmsalt üleval.
Veidi enne 4 pärastlõunal jõudsime tagasi ja issi viis siis lapse koju puhkama. Kõik olid rahul – seega, järgmine kord võtame väikese tirtsu jälle kaasa.
Rännak viis seekord suure pealiku Väleda Ahvena juhatamisel indiaanlaste juurde. Meil olid ägedad šamaanitrummid!
Sel korral tuli rahvale seltsi üks väga armas koer.
Ahvenal oli üks eriti äge trumm põristada.
Nii suurt šamaanitrummi polnud mina igatahes varem lähedalt näinud. Sinna ümber mahtus päris palju suuri ja väikeseid “indiaanlasi”
Pannkoogid teevad loomulikult iga lapse näo naeruseks ja suu moosiseks :)
Jagus aega meie preislil ka väikeste inimeste kohvikut külastada. Tabasin ta seal ühtäkki vaikselt teetassikesega toolil istumas ja “teed” nautimas.
Kui trummid põristatud, kulges meie tee tagasi õue, kesklinna ja läbi vanalinna rongijaama poole. Suure poja saatsime oma asju ajama ja nii matkasimegi siis koos pliksidega läbi linna. Vanalinnas leidsime suure hunniku jääkuubikuid. Nagu lõigatud kohe olid ja siis hunnikusse aetud. Siin seal mõned pildid ja ikka edasi suunaga jaama poole.
Koduteel maitsesid kanapalakesed, orgaanilised peedi- ja porgandikrõpsud ning värske vesi väga hästi :)
