Viis aastat tagasi käisime viimati tütre ja noorema pojaga koos ühel väikesel Rootsi kruiisil. Nüüd siis kasutades Tallinki lahket pakkumist, otsustasime oma tuuri korrata. Täpselt sama koosseisuga. Lihtsalt kõik kolm natuke vanemaks saanud. Kui eelmisel reisil oli Kirke alles äsja 4 saanud ja reisile võtsime talle mugava suvekäru kaasa, kus ta sai vabalt jalgu puhata ja lõunaund magada, siis nüüd on ta juba ammu arvestatav reisikaaslane, kes kunagi ei virise, et ei jaksa või ei taha või on väsinud või ei huvita. Peaasi, et saaks ringi rännata. Vahepeal ta küll tuletab meelde meile pojaga, et tema jalad on pisut meie omadest lühemad ja seega ka sammupikkus väiksem, aga maha ei jää meist küll kunagi.
Niiet läksime siis, veebruari päris viimastel päevadel.
Astusime õhtul rõõmsalt laeva ja reis võis alata. Laevareis on nagu laevareis ikka, eks. Jalutad vaikselt ringi, vaatad, mida meelelahutuseks pakutakse, külastad poodi ja naudid niisama olemist.
Merel meile muidugi väga meeldib ja seekord oli meri meie vastu lahke- ei mingit loksumist. Muidu vahest laevaga sõites tundub, et kummid on tühjad :P
Kirke avastas kohe, et algasid lasteüritused ja need kestsid tõttöelda hämmastavalt pikalt. Tagasi tuli sealt kleidisabatäie võidetud kommidega, mida me siis pojaga aitasime kiiresti ära süüa, sest muidu sööb laps ju ilmselgelt liiga palju kommi. Õnneks jagas ta meiega võidetud saaki ilma probleemideta.
Kuidagi kujuneski see laevareis selliseks, et tütrel oli hirmus palju omapäi ringiseiklemist ja asjatamist. Pardakaart kenasti telefonikotis oli vaba võimalus tulla ja minna ja kui vahepeal isu, leidis meidki üles. Meil pojaga oli jälle võimalus istuda ja nautida laevaprogrammi ning ajada omavahel juttu. Kui iga päev kokku ei saa, siis jututeemat jagub enamaks, kui rääkida jõuab. Programm oli laevas sel korral väga vahva. Jõudsime Kirkega õhtul isegi korra tantsimas käia ning üsna pea kajutisse naasta, et enam vähem viisakal ajal magama saada…mis oli ikkagi vist veidi peale keskööd, aga mitte liiga hilja.
Korra käisime pojaga tekil ilusat vaadet nautimas. Soe seal just polnud, aga ka ei midagi hullu. Meie “kilukarp” on ikka kaunis küll.
Hommikul veetsime päris pika aja hommikusöögilauas. Ikka sõime ja ajasime juttu ja jälle sõime. Vist sõime nii palju, et pika päeva peale Stockholmis kõht tühjaks ei läinudki.
Imetlesime aknast kauneid skääre Rootsi vetes ja tundsime ennast väga hästi. Ees terendasid toredad 6 tundi Rootsi pealinnas, tuju oli hea ning ilm soosis jalutamist.
Võtsime suuna läbi linnaparkide ja tänavate Skansenisse. Seal olen ma oma poegadega käinud kunagi ennem ka, aga sellest on nüüd juba….19 aastat möödas. Oligi aeg seda käiku korrata. Skansen on selline vabaõhumuuseum – loomaaed, kus on minumeelest kõigil väga huvitav ja tore. Lisaks asub ta linna suhtes päris kõrgel ja sealt avanevad suurepärased vaated Stockholmi linnale.
Laevast minnes leppisime kohe kokku selles, et ühistransporti me ei kasuta. Võtame ette sellised teekonnad, mis jalgsi läbitavad. Pealegi saab nii nautida kohalikku arhitektuuri ja disaini palju enam, kui bussi või metrooga sõites.
Teele jäi siis igasuguseid toredaid maju, bioloogiamuuseum, põhjamaade muuseum, kaunid pargid ja pargiväravad. Lõpuks ronisime mäest üles, et jõuda Skansenisse.
Skansen – see on maailmas esimene lageda taeva all olev etnograafiline muuseum, mis loodi juba 1891-l aastal. Jalutuskäik Rootsi põhjaaladelt kuni lõunaaladeni, kuueteistkümnendast sajandist tänapäeva. Selles armsas muuseumis saab tunnetada vanaaja hõngu, külastades vanu hooneid ja kindlasti kohtate igal pool ajaloolistes rõivastes argipäevaaskeldusi tegevaid inimesi.
Skanseni territooriumi suurus on 300 000 m2 ja sinna on korjatud üle 150 maja ning taluhoone kogu Rootsimaalt. Seal saab teha ajarännakut kohates inimesi minevikust. Suvisel ajal saab lisaks kõigele nautida kauneid aedu ja rahvatantse.
Skansen on samuti Stockholmi ainus loomaaed, kus elavad nii metsloomad kui ka koduloomad. Karud, põdrad, ilvesed, hundid….
Uus ala Lill – Skansen on kõige väiksematele külalistele – midagi mini-zoo sarnast. Väga armas ja mänguline.
Skansenis tähistatakse tantsu ja lauluga läbi aasta erinevaid pühi – Lucia püha, jõulud, uusaasta ja kõige suuremalt suvist pööripäeva. Sügiseti toimub Skansenis suur laat. Lastele on suvisel ajal avatud lisaks kõigele ka mini – tivoli. Erinevad troopikamajad on avatud läbi aasta. Asub Skansen Djurgardeni saarel.
Aga…aitab nüüd jutust. Käisime seal ära, veetsime imeliselt aega ja leidsime, et suvisel ajal oleks tarvis sinna tagasi minna. Igal aastaajal on omad võlud.
Kohe peale sissepääsu laiub meie ees Skanseni makett
Ja edasi juba treppidest üles….suvel muide on seal kalju ees vesi ja vees kaunid flamingod.
Jah, veebruari lõpus leidsime Stockholmist siis esimesed lumikellukesed. Nuusutasime pisut kevadet.
Ilmselt üks pähklipuu sort hakkab vaikselt kevadiseks muutuma
Mini – tivoli platsil oli üks äge puidust elevant. Päris selga ronida ei julenud, ikkagi vana isend, aga kõrval seistes oli pilti teha piisavalt tore.
Ja edasi hakkas tekkima järjest igasuguseid loomi ja maju. Esmalt tohutult suured sead. Tagapool oli peidus üks eriti suur isend, kes pole pildil.
ja lambad, oma krussis kasukaga
Majad, majad…
Ilmatuma puidust torn
Selliseid ja veel mitmeid erinevaid kohalikke nägime päris palju
Ja siis jõudsime ühe väga vana kiriku juurde. Kusagilt kaugelt Rootsist sinna kohale toodud ja seal kaugel ehitati asemele kivikirik. Nüüd pidavat aga vana asukoht kangesti seda ilusat puitlaastkirikut endale tagasi tahtma. Puha töötava oreliga ja algupäraste seina- ning laemaalingutega. Kirikus pidi sageli kontserte toimuma. Üks tore naisterahvas oli seal kirikus, kes meile pikalt laialt asjast pajatas.
Kirkele seal väga meeldis. Tuvastas nurgast katte alt isegi klaveri. Läks istus maha ja arvas, et seal on väga mõnus ja soe. Eks tal tekkisid väikesed paralleelid meie kirikuga, kus jõulukontserdite ajal tuleb hambaid plagistada :) See vanakesest kirik oli küll tõesti soe ja õdus.
Siinkohal jätan ma jutu pooleli. Muidu läheb ilmselgelt postitus pikaks ja kes see siis jaksab seda kõike lugeda ja vaadata. Jätkan järgmises postitusest sellest kohast, kus me jõudsime Skansenis mini Lill – zoosse :)