Kui lihtsamalt väljenduda, siis praegu on elu nagu lollipop.
Kui on kiire, siis ikka ja alati kõik asjad ühel nädalal ja et sellest veel vähe ei oleks, tabavad ka kõige mittevajalikumad asjad, nagu haigused, inimesi täiesti valel ajal.
Mul tööl sel nädalal niiöelda pikk nädal, 6 päeva tööl ja kuna kuu algus, siis see tähendab, et kahel õhtul olid mul lasteüritused ja olen õhtul hiljani tööl.
Kirkel on reedel, ehk siis homme Laulukarussell ja et ikka tore oleks, siis esmaspäeval peale kooli, klaverit ja laulustuudiot tõusis tal palavik ja kurk läks valusaks. Noooh, mõtlesime, et reedeni veel aega, küll läheb üle. Läks jah, palavik läks kahe päevaga üle, aga…siis tuli heast peast nohu ja siis köha ja eile hakkas valutama üks kõrv ja läks lukku ja täna teine kõrv ja nüüd mõlemad kõrvad lukus. Pikk lause sai, eks, aga mina mõtlen, et ehk on nüüd enam vähem kõik valutanud ja hakkab lõpuks paremaks minema !!!!! Kõht jõudis ka valutada, koos esimese päeva kõrge palavikuga. Sellest ei saanudki aru, miks ta valutas.
Terve sügistalve on meil haiguste osas kõik päris kena olnud ja nüüd siis, kevadel, kõige valemal ajal üldse – haige :S Klassijuhataja arvas, et paistab nüüd hakkavad need ära kukkuma, kes terve talve kenasti vastu pidanud. Igatahes on see jamade jama. Õpetajad on õnneks vastutulelikud, väga toetavad ja hoolitsevad. Kõik soovivad paranemist ja et jaksaks ikka reedel kenasti karussellitada.
Teeme täna veel mis teha annab, et homme ikka kenasti võistlusrivis oleks ja siinkohal pole mina enam suurt ütleja, et äkki sa ei peakski osalema. Laps koos õpetajaga on teinud selle nimel tööd. Kaks kuud on laulu harjutatud kord nädalas ( vahest on ära ka jäänud). Pakkusin, et äkki ei taha osaleda??? Ei, kus sa sellega, tahab ja väga, sest ilus laul on :) Oh seda last. Õpetaja ka toetab, et kui ikka päris pikali ei ole, katsume ära teha. Eks me siis katsume, kuigi emana ma näeks last hoopis rahus kodus paranemas. Hea seegi, et palavik läks ruttu ära ja vaatame, kas saame homseks kõrvad ka lukust lahti. Kui ei saa, siis tuleb laulda nii, nagu need kõrvad on. Tunne on see tegelikult nagu sul oleks kehasisene monitor :D Nali naljaks, eks ole, aga just selline see tunne on. Omal ajal ise nii laulnud küll, et kõrvad lukus. Vahepeal käisin lava taga ninatilku panemas, et nina lahti saada ja lähed muudkui laulad edasi. Õnneks polnud see konkurss vaid muu üritus.
Jaaa, aga eriti karm on, kui hääl on sul töövahendiks. Nii on praegu hädas meie õpetaja Thea. Kevadised pasatskid viisid tal hääle lihtsalt täitsa ära. Nii juhtus siis, et lisaks oma hullarile, käisin ma teisipäeval ja täna õpetaja palvel asendamas teda eelkoori laulutundides. Tore kogemus oli. Sügasin veidi kukalt, võtsin mõned noodid kaasa, õpetaja saatis meid klaveril ja mina siis laulsin ja keksisin lastega nii, et nahk märg :D Lapsed õpetasid mulle mõne laulu ja mina õpetasin nendele mõne uue laulu, mida nad polnud kuulnud. Lisaks laulsime tuttavaid laule ja mängisime tuntud ringmänge. Siiralt rõõmsad laste silmad on parim tänu!
Praegu ma siis mõtlen, et saaks see nädal läbi. Kirjutasin endast selle väsimuse ja mure välja ning mõtlen positiivselt. Küll kõik laabub ja läheb nii, nagu hetkel minna saab.
Kevadpühade aegu käisime õues jalutamas ja sellest ajast mõned pildid meie teekonnalt.
Ah jaa, muidugi. Tol päeval käis meie karvane sõber Kirkega koos jalutamas. Koerad pidavat tahtma ju värsket õhku saada. Peale Carro taevastele teedele minemist on laps selle venna poolt talle kunagi kingitud karvikuga lahutamatu. Öösiti on ta kaisus ja Rootis käis kaasas ja kusiganes. Nüüd tuli siis võtta jalutuskäigule. Nagu koertega ikka, teevad nad ju koerusi ja lõpuks oli tal taguots märjaks saanud. Lahendus lihtne – peale jalutuskäiku tuli koer ära kuivatada – kuivatis :P Kõige tähtsam, et sõber sai õues olla.
