Nii nagu ma plaani võtsin, tegingi endale veel ühe kleidi. Sai juba nädal tagasi valmis ja omajagu kantudki tänaseks.
Selle kanga kleidiks saamine on võtnud samuti parasjagu palju aega. Mulle see kangas lihtsalt meeldis, aga sellel oli üks konks. Ma pole kohe üldse pruuni inimene. Sellegipoolest, kangas meeldis. Ilusate valgete lillornamentidega. Eks ma siis pikalt mõtisklesingi, kuidas ja mida sellest riidejupist teha. Kuni ostsin kuukese tagasi tüki türkiistoonis trikotaaži. Need sobitusid minu jaoks piisavalt hästi kokku ja nii lõi ka pruun tumeda šokolaadi tooni kangas särama. Kleit tehtud ikka sellesama ülemise otsa särgitüüpi lõikejupikese baasil. Alumine osa sel kleidil veidi kellukeses võrreldes eelmisega, vahele tükk türkiisi ning varrukad said mansetid.
Mis puudutab õmblemist ennast, siis mina ei õmble trikotaaži neljaniidilise overlokiga, nagu paljud teevad ja on sel viisil kokku käristatud ka suurem enamus poest oostetavaid trikotaažesemeid. Põhjus lihtne – minu jaoks pole selline õmblus piisavalt tihe ja kui vaadata poerõivaid, siis väga lihtsalt õmblust venitades hakkab niit juba paistma- seda teeb ta ka seljas, eriti retuuside puhul. Kasutan õmblemiseks hoopis õmblusmasina kolmekordset venivpistet, mis teeb õmbluse hästi tihedaks ja samas jääb ta venivaks. Kõik servad on loomulikult pärast ka overlokitatud.
Laps tegi taaskord olude sunnil õhtusel ajal mõne pildi. Said sellised, nagu said.
