Mais oli ilus kevad

Ma olen kõikide postitustega sel kevadel lootusetult hiljaks jäänud, aga pole hullu. Püüan nüüd jõudumööda asju postitada, kuni jälle üks kiirem tegutsemislaine mind kirjutamislainelt eemale tõmbab. Ma naiivselt tegelikult arvasin, et koos maikuuga, kus on kõvasti üritusi, käimisi ja tööd, saab läbi see hullumeelne aeg ja saab pisut vabamalt võtta, aga kus sa sellega. Paistab, et trall kestab edasi. Järjest tekib igasuguseid huvitavaid tööpakkumisi ja ei tule puudust ka sõitmistest ning üritustest.
Ühesõnaga, ma tõesti püüan nüüd ühte ja teist siia tagantjärele postitada. Vahele loomulikult ikka värskeid asju samuti.

Vahepeal, kui käsil oli suure kiire taltsutamine, saabus meile imeline kevad. See on aastas üks minu lemmikumaid aegu. Teine lemmik-lemmik tuleb siis, kui on sumedad augustiõhtud ja päike ei paista lagipähe vaid käib veidi madalama kaarega.
See imeline värve ja hurmavaid lõhnu täis aeg, kus isegi rattaga ei saa rahus sõita ilma, et sihiks ikka põõsaste lähedale ja veaks ninaga endasse suure sõõmu õitsvate põõsaste lõhnu, on nii, nii ilus. Hea, et selle kiiruse sees on aega seda ikkagi märgata ja saab imetleda läikivaid värskeid eritoonilisi rohelisi lehti ennem, kui nad muutuvad tolmust halliks ja üksluiseks. Jõudsin minagi, sest ükskõik kus ma ka mingil põhjusel ei liigu, fotoaparaat on enamasti ikka kaasas. Täpselt kahel korral ma olen kevadel jätnud fotoaparaadi koju – kui käisime lapsega tema koolis parimate õpilaste direktori vastuvõtul ja siis, kui lapsel oli niiöelda koduaiapidu koos vanematega ühe klassikaaslase õuel. Vahest ma lihtsalt tahan olla ja vaadata kõike suuremalt, kui lukuaugust.

Niisiis, esimeseks tagantjärele postituseks tuleb ood kevadele :)

Kõigepealt, oli päris varajane aeg, aga üpriski soe ja sel ajal õitsesid alles kirsid, nartsissid, tulbid….

Umbes sama ajal käisime metsas vaatamas ülaseid ja muid lillekesi ning vaatasime üle suvise ujumispaiga. Sinililli, muide, mul tänavu ei õnnestunudki kahjuks näha. Vähemalt nendes võsades, kus meie liikusime, neid ei kasvanud.

Tulbid jõudsid kenasti tuppa vaasi ja lapsed tegid rõdul esimesed sooja ilma smuutid ( 1. mail)

Ja siis oli loomulikult käes see imeline sirelite õitsemise aeg. Veel oli tulpe, õunapuuõisi…. Sellest ilust ei saa kuidagi ega kunagi küllalt.

Kaselehed olid alles väikesed ja läikivad

Tulpe oli ikka igasuguseid, aga mõned tulbid jätan sinna postitusse, kus ma botaanikaaias käisin.

Moonid valmistasid ennast ette suureks õitsemiseks

Kõik tärkas

Meie rõdu amplimaasikal said valmis esimesed tillukesed maasikad

Esimesed rabarberid….

Isegi kook sai samal õhtul tehtud ja loomulikult ära söödud. Me ei ole just erilised koogitajad, aga üks rabarberikook kuulub ju ometi kevade juurde.

Õierohkus paneb tahes tahtmata lilli noppima, ikka mõõdukalt, et tuppa mõni silmailu pakkuv kimbuke vaasi panna.

Selline ta sai, meie väike ülevaade kevadisest ilust.