Ühel pühapäeval käisime maal. Vanaema ja vanaisa juures. Vanaisal oli sünnipäev. Kuigi tegemist on poiste vanavanematega, on nad meie tipsule samamoodi kallid vanavanemad ja vanad hoiavad väga ka tipsu. Ei törtsugi vähem tähelepanu, kui oma lihastele lapselastele. Kui suured inimesed nautisid palavat ilma ja sööki, siis laps loomulikult lustis ja võttis mis võtta annab oma aiaga majapidamise võludest. Tõttöelda on suur rõõm, kui on inimesi, kellele oled sa alati oluline. Kes peavad sind alati kalliks.
Peen daam sõidab ju ikka tuletõrjeautoga ja hoiab päevavarju pea kohal :D
Suur vend raputab väikesele õekesele mõistust pähe :)
Kuidagi juhtus, et sai teist päeva järjest külas käidud perega ja pean tunnistama, et see lõppes totaalse ülesöömisega :D See on üks põhjustest, miks pilte nagu polegi suurt. Ma lihtsalt ei viitsinud pildistada. Sõin ja sõin ja sõin :D Vahest ju võib, eks :D