Mis suvi see ikka oleks, kui seiklusi poleks. Üheks seikluseks on meil nüüd kujunenud välja seikluspargis ronimine. Eelmisel aastal tegi Kirke sellega algust, kohe täiskasvanute rajal ja nüüd on see tegevus pidevalt päevakorras. Roniks ja roniks.
Mõni aeg tagasi toimus ronimine Pirita seikluspargis, kus oli otsustanud pidada oma sünnipäeva üks Kirke sõbranna. Rõõm oli seda suurem, et selles konkreetses seikluspargis polnudki veel õnnestunud turnida. Eks need rajad on veidi sarnased, aga samas igas pargis omamoodi erinevad. Pirital on see veidi lihtsam, kui oli näiteks Nõmmel. Sünnipäevalistel oli broneeritud 3 esimest rada, mis pole üleliia keerulised, aga eks sellegipoolest oli seltskonnas lapsi, kes peale kahte esimest rada otsustasid katkestada ja edasi mitte minna. Midagi pole teha – laste julgus ja taluvus ning eneseületamissoov on erinev. Igatahes oli see üks tore päev ning tänud sünnipäevalapse perele, kes sellise vahva ettevõtmise teoks tegid.
Meie aga peame veel plaane. Võib – olla läheme enne suurt sügist veelkord kusagile ronima ja mine siis tea – ehk võtan minagi pildistamise asemel ronimise ette.
Tulime sünnipäevale otse Tallinnast, aga teised saabusid ühiselt väikebussiga Raplast. Meie lihtsalt resideerusime mõned päevad linnas ja nii olimegi kohal veidi varem ning esmalt tegime aega parajaks hoopis mereäärses kohvikus keha kinnitades. Meri oli vahune ja ilm tuuline, aga kõigi suureks rõõmuks mõnusalt päikeseline.
Kui keha sai kinnitatud, läksime seikluspargi sissepääsu juurde ootama ülejäänud seltskonna saabumist ja sel ajal sai kasutada seda, mis väljapool tasulist ala :)
Varsti oli kohal ülejäänud seltskond ja kui kõigil rihmad peal ning esmane instrueerimine tehtud, läksid lapsed ronima. Lapsed olid kõik väga abivalmid ja toetavad ning kui keegi kuskil hätta jäi, olid teised kohe valmis julgustama ja nõu andma, kuidas takistus ületada.
Nii ma siis käisin jälle mitu tundi kael taevasse õieli ja pildistasin. Sünnipäevalapsele läheb plaat piltidega sellest vahvast koostegemisest, aga siia tulevad enamuses pildid Kirkest.
Kõige krooniks olid ikka ja alati need niiöelda tarzanisõidud ülevalt alla. See on lastele nagu kirss tordile, peale eneseületusi.
Ühelt õigelt sünnipäevalt ei puudunud muidugi ka lõbus ühine söömaaeg ning rõõmsad ühispildid.
