Seekord siis veidi meist endist, et mis me tegime ja mida veel nägime, peale mere.
Merepäevadel on tõespoolest tore ja igal aastal kogen ma seda, et kuidagi ikka ei jõua seal kõiki kohti läbi käia. Kuna prioriteet on meil siiski merel käia, siis seekord jäi külastamata näiteks viikingite ala. No lihtsalt ei jõudnud, mis teha. Esimesest päevast üle poole veetsime seekord hoopis Pirita seikluspargis ja nii tuligi leppida sellega, et igale poole ei saa. Midagi siiski. Nähtud, tehtud, kogetud.
Ikka tuleb istuda kail ja oodata oma laevukest
Kui kannatlikult oodata, tulebki valge laev ja võtab peale :)
Kui Kirke enamuse sõitudest askeldas, siis mina nautisin vabalt ilma.
Ja poeg seisis ahtris püsti, trotsides tuult ning ajas juttu.
Kirke jäi vahepeal ilma meieta purjetama, aga pojaga käisime hoopis kuulamas bändi, mõnus salsabänd oli.
Inimesed käisid taevas söömas. Ei teagi kohe, kas sellise tuulega, nagu sel päeval oli, on ikka mõnus kõrgustes süüa…aga võib olla ikkagi on.
Läkisme Kirket ootama. Juba ta toimetas seal ja valmistus ette sildumiseks koos kogenud kaaslastega.
Ja kohe viskab otsad
Vahepeal jälle kaldal ringi käies, jäi silma Katariina. jee ehk Tallinna Keskraamatukogu liikuv raamatukogu. Kirke oli seal sees juba enne mind. Ikkagi raamatukogulaps.
Kui mina kohale jõudsin, lahendas tema koos töötajaga mingeid küsimusi ja kokkuvõtteks sai vägagi hea tulemuse ning peoga kingitusi.
Kaua seal ikka, tagasi merele :)
Kiirelt vendrid sisse ja täiskäik Lennusadama suunas
Vahepeal jõudsime Lennusadamasse ja rahvas tuli laevast välja lasta. Tõsine tegevus.
Juba jälle nina Vanasadama poole ja paras aeg sissepääs sulgeda
Ja siis pardal istuda ja vaadet nautida
Kauaks seda lõbu muidugi tavaliselt polnud, Ikka vendrid sisse, vendrid välja ja ega need sindrid just väga kerged pole ka.
Kui ükskord jälle maal olime, lippas Kirke raamatukogubussi juurde, kus teadupärast algas meisterdamine.
Sel ajal, kui lapsel valmis tore merihobuke, käisin mina ringi ja vaatasin, kus mida huvitavat tehakse. Sattusin ka toidutegemise demonstratsioonile. Muidugi tehti kala :)
Eelmistel aastatel sellist lahedat palli pole merepäevadel olnud, kus saab sisse ronida ja siis väikeses basseinis sellega ukerdada – prooviti ära ja pidi väga äge olema.
Kuidagi ei saa me aga ilma batuudil traksidega hüppamiseta, igaaastane lapse rõõm :)
Peale igasuguseid lõbustusi käisime suurtel purjelaevadel
Muide, mõnel purjekal kasvatatakse isegi tomateid
Köied ja sõlmed
Jah, lapsele on aastatega sisse siginenud samasugune merearmastus, nagu mul endalgi ja mida seal ikka imestada – isa ju paberitega kapten ja kaptenipaberid olid ka vanaisal ( minu isal). Ilmselt veidi geneetiline siis ka :)
jah, nii said lõpuks tänavused merepäevad meil läbi. Sammusime läbi vanalinna vaikselt jaama poole, kinnitasime vahepeal keha vegantoiduga toredas söögikohas Aed ja oligi ees kodutee…
Õhtul saatis meid magama ilus loojang
