Käes on september….

Tõepoolest. Suvi on lennanud kui tuul ja kuigi kalendri järgi on meil veel suvi, siis september kuulutab ikkagi meile sügise algust. Koos sügise saabumisega on taas kord kodudes tagasi kõik vahepeal mööda ilma laiali olnud lapsed ja kool võib alata.
See esimene september on kuidagi selline nostalgiline päev. Meenuvad enda kooliminemised, vanemate laste pidulikud kooliaktused, noorima võsukese omad eriti värskelt meeles, ning mis seal salata…üllatusega mõtled, et kaugel pole enam seegi aeg, kui esimene lapselaps kooliteed alustab.

Sel sügisel on meie peres kaks õppurit. Noorem poeg krapsakalt ülikoolis tagasi magistrikraadi omandamas ja Kirkel…oh jah, juba kolmas klass. Minumeelest oli see alles eile, kui ta esimesse klassi viisime, aga võta näpust, juba on otsapidi kolmandas. Enam ei olnud sellist erilist elevust, sest kool on tuttav paik ja elevus seisnes pigem selles, et näeb ometi jälle kõiki klassikaaslasi, õpetajat ja tegelikult tahaks juba peale pikka suve ikka õppida ka. Veel on alles koolirõõm ja ma loodan tõesti, et seda jagub pikalt.
Sel aastal pole me teinud läbi isegi klassikalist kooliasjade ostmise hullust. On ju teada enam vähem, mida koolis vaja ja poes kõik vajalik saadaval. Kui öeldakse, et midagi vaja ja kodus pole, saab alati minna poodi ja osta. Peale esimese klassi aktust me selle vea tegime, et läksime poodi asju ostma….ja seal poes oli ikka liiga palju rahvast.

Tips tuli eile aktuselt tagasi säravate silmadega. Kujutad pilti emme, meil on uus keka õps, jube lahe, selline õudsalt suur mees, aga mulle ta meeldib. Täna oli juba esimene tund ka neil õues ja emotsioonid olid endiselt väga rõõmsad. Noh, ainult jalatsid olid märjaks saanud, sest muru oli kastene, aga see olla tühine asi.
Mis veel peale aktust ette loeti? Et sel aastal ei annagi loodusõpetust ja inimeseõpetust teine õpetaja vaid enda klassijuhataja, jeeeee! Ja kujutad ette, inka tunde on nädalas tervelt 4!!! Nii lahe! Ja sel aastal saame jalgrattalube teha!!! Ühesõnaga igasuguseid rõõmustavaid asju saadi teada kohe esimesel päeval.
Kurb on ainult see, et kolmas klass on meie koolis ühtlasi ka viimane algklass ja tulevast aastast on uus klassijuhataja ning minnakse koolimaja peale ” hulkuma”. Minu tagasihoidlik arvamus on, et see ei ole väga mõistlik. Ka algklasside õpetajad, kellega ma tööalaselt pidevalt suhtlen, on seda meelt, et liiga vara.

Töövihikud ja õpikud saavad meil lapsed kätte juba mõnusasti nädal enne kooli. Saab neid rahulikult kodus korda seada ja uudistada. Nii saab aktuselgi käia sisuliselt kaks kätt taskus ja ei pea kohe esimesel päeval suure koormaga koju tulema. Neid töövihikuid ja õpikuid on siin uuritud juba mitu päeva. Kõik on nii uus ja huvitav. Laulik tekitas ainukesena pisut nödimust, sest seal on ju nii palju laule, mida on lauldud juba eelkooris enne kooli. No titekas pidavat olema. Eks see on tegelikult laulustuudiotes ja muusikakoolides käivate laste igipõline emotsioon, et…nojah, nii lihtsalt on.

Ühesõnaga, kahesõnaga, eile algas siis kool. Ilm oli päikeseline ja laps rõõmus.

Algas eile ka muusikakool ja traditsiooniliselt on muusikakooli avaaktus kultuurikeskuses. Pidulikult marsivad sisse esimesse klassi tulijad koos oma erialaõpetajatega, direktor räägib omad jutud, vallavalitsuse esindaja omad jutud, värsked õppurid saavad kätte esimesed päevikud ja lillekimbud. Suuremad lapsed esinevad ja sel aastal kandis ette ühe kauni pala ka õpetajate trio – klaver, viiul ja saksofon. Pidulik õhkkond, ilus muusika ja palju säravaid silmi.

Kirke istubki siin kenasti aktuse alguse ootel. Tema jaoks on muuskiakoolis sel aastal samuti väikesed uuendused. Lisaks erialatundidele ja soledžotundidele on alates kolmandast klassist lastel ka muusikaloo tunnid. Meie muusikakool saab tänavu 45 aastaseks ja koos kooliga täitub 45 aastat ka alati säraval õpetaja Tiiul, kes neile muusikalugu õpetab. Kooli loomisest alates on ta siis seal juba lastele teadmisi jaganud. Teise uuendusena on meil lisapill. Ma ikka kevadel usutlesin last hoolega, et kas ikka tahad endale lisakoormust, sest lisapill ei ole kohustuslik. Vastus aga oli ikka jaa, jaa ja veel kord jaa! Peale pikka mõtlemist otsustas õppida klaverile lisaks saksofoni. Õpetajaks Danel Aljo. Õpetajat ennast meil eile aktusel ei õnnestunud veel näha, aga juba nädala pärast nad kohtuvad tunnis. Eks siis vaatame, mida see koostöö toob.

Peale muusikakooli aktust suundusime lapsega pidulikule söömaajale. Nii sai pidulik päev piduliku punkti. Kodus aga joonistasin valmis tabeli, kuhu said kirja juba teadaolevad kindlad tunnid ja kuhu saab siis, kui lõpuks ometi saab kool valmis algklasside tunniplaani, lisada veel neid tunde, mida ilma tunniplaani teadmata ei saa kusagile paigutada. Solf, muusikalugu, trennid, koor…need on staatiliselt paigas. Kellaajad tuleb leida veel klaverile, saksofonile ja soololaulule. Ühesõnaga hakkab see trall peale :) Soolos pani õpetaja juba eile öösel esimese konkursi kirja….öösel, sest muidu saavad osalemiskohad kiiresti täis.

Kooliaastaks aga kõigile rohkem armastust ja mõistmist!