Vahepeal tuli sisse pikem paus ja viimati õmblesin endale paar kleiti varakevadel. Augustis, kui oli puhkus, võtsin ennast käsile ja õmblesin jälle. Pisut mõeldes juba sügisele ja seega soojematele asjadele. Praeguseks….no praeguseks on need asjad ennast juba 110 % õigustanud ja üsna pidevas kandmises. Mugavad, ei kortsu, pestavad ja ei vaja triikimist. Peale juba mitmemitmekordseid pesemisi on endiselt kenasti värvis ja vormis. Taas pean ma kiitme Euroopa väiketootjaid ja Lillestoffi kangaid. Kvaliteetsed, mõnusad õmmelda ja kanda, vastupidavad.
Samast kangast, nagu ma mõni aeg siin tegin postituse Kirke riietest, on ka minu asjad. Tuunika temal kollane tähtedega, minul lihtsalt kollane Jacquard Sweat senf (95 % Bio-puuvill, 5 % Elastaan, GOTS-sertifikaat, 291 g/m2) ja püksid on meil täiesti ühtekad.
( INKED FLOWERS, orgaaniline trikookangas, GOTS sertifikaat, 70% orgaaniline puuvill 25% polüester 5% elastaan, Pamela Hiltl/Lillestoff disain) Pükste puhul kasutasin samamoodi Mekkotehdase raamatust pärit ülimugavat püksilõiget, mis istuvad ideaalselt. Käin nende pükstega praegu tihedasti tööl ja vaatamata sellele, et suure osa päevast olen ma sunnitud istuma, pole pükste põlved absoluutselt veninud vaid istuvad jalas alati laitmatult. Soojad on nad ka. Täiesti kannatavad veel praegugi rattaga sõitmist, aga siseruumides pole palav nendega samuti hakanud. Lemmikud on nad ka lapsel.
Tuunika puhul kasutasin täiesti tavalist põhilõiget, mille järgi saab trikotaažkleite ja t-särke õmmelda, aga lõikasin lõiget pisut ringi, tekitades paatkaeluse millel õlaõmbluse asemel kolmnurk vahele pandud. Kannan seda tuunikat sageli peenikese musta lakknahast rihmaga, aga pildile pole sellist varianti sattunud.
Samal ajal pükste ja tuunikaga õmblesin endale veel mereteemalise kimonolõikelise tuunika. Seljal on kaks sissevõtet, et ei oleks tarbetut kottimist. Jällegi äärmiselt lihtne, aga mõnus rõivaese. Kui materjal on lahe, siis keerulisi lõikeid pole tarvis. Ma kannan kohati ikka kraavist kraavi asju ka – absoluutsest praktilisusest õrna romantilisuseni :) See sinine on nüüd sellest praktiliste asjade sarjast. Trikotaaž on selline tugevamat sorti, mitte õhuke liru. Tootja puhul jään nüüd kõvasti vastuse võlgu, sest kuidagi enam ei leidnud üles ja kanga servadele pole samuti tootjat trükitud. Igatahes peab ta aga pesus kenasti oma värvi ja vormi, ei luitu ega veni kuskilt välja.
Fotod tegi nagu viimasel ajal ikka – tütar :) Temaga koos me enamasti ringi seikleme ja las ta siis vaikselt harjutab.