Kuigi särises meil juba rohkem kui kuu tagasi, siis kirjutan ma sellest alles praegu. Jah, kohe peale festivali polnud kuidagi aega ja nüüd püüangi tasapisi panna üles neid sündmusi, mis hingele jäänud.
Raplas tegelikult minumeelest säriseb juba pikemat aega. Üha rohkem tekib siin huvitavaid ajaveetmisvõimalusi, üritusi ja tublisid tegijaid. Noored pöörduvad kodulinna tagasi ja panevad elu käima. Puhas positiiv. Ma olen ikka seda meelt olnud, et kui midagi tuuakse koju kätte ja rahakott kannatab, tuleb kindlasti osa võtta. Seda enam, et kohalik üritus, siis tuleb ju lausa kindlasti seda võimalusel toetada. Aga mis siis toimus septembri keskel?
16. – 17. septembril toimus Raplas Kultuuriklubis BAAS uus teatri – ja muusikafestival SÄRIN. Samal ajal avati ka seesama kultuuriklubi BAAS. Maili Metssalu koos meeskonnaga tegid ära ikka ülimalt suure töö ja pakkusid kahel päeval puhast kvaliteeti ja naudingut.
Kuna mul endal oli juba ammu ostetud pilet TaevaniMaani Meistrikotta Liisi Koiksoni salongikontserdile, siis käisin kõigepealt Kirkega Särina avamisel ning kuulasime ära Pärt Uusbergi kava ” Lapsepõlves lauldud laulud” Mitte – Riinimanda esituses. Peale seda andsin Marjule emakohustused üle, ehk siis jätsin Kirke Särinale ning ise kepsutasin Liisi Koiksonit kuulama. Seda ma räägingi, et kultuurielu on Raplas nii tihedaks läinud, et ei tea, kuhu joosta. Selle aja sees, kui mina Liisit nautisin, esinesid Särinal Mari Jürjens ja Marju Metssalu. Ikka kaks erinevat kontserti. Kui Liisi kuulatud, kimasin tuhatnelja Särinale tagasi. Mick Pedaja ajaks olin kenasti tagasi ja sai mõnusasti kontserti nautida. Mick oli nagu ikka, väga hea ja lõpupoole laulis ühe loo ka tema kaunis kaaslane.
Kontserdite vahepeal sai festivalil mõnusasti tuttavatega lobiseda, erinevatest kohvikutest söögi- ja joogipoolist hankida ning õues ka mõnda mängu mängida. Minumeelest jagus seal tegevust absoluutselt igas vanuses külalistele ja valitses selline mõnusalt sõbralik chill meeleolu. Keegi kedagi ei seganud ega häirinud, joobnult ei kakerdanud , osta sai uskumatult palju tervislikke palakesi, head muusikat oli rohkem kui küll ja ilm oli samuti festivali poolel. Peale Pedajat kuulasime veel lustakat Rüüt-i ja siis oli kesköö käes. Peale keskkööd keerutas plaati DJ Reigo Andok ning etendus ööteateri pärimuskomöödia ” Eestlaste muistne lugu”. Meie päev oli keskööks juba nii pikk olnud, et Kirke oli alles koolikotiga ja mina polnud samuti peale tööd koju saanud. Nii otsustasime minna hoopis koju. Ilvi tuli ka meiega koos ja enne und oli 3 km – ne jalutuskäik väga mõnus. Ratas käekõrval juttu ajades läks see päris kiiresti.
Pilti ma esimesel päeval ei teinud.
Järgmisel hommikul tõi poeg oma tütretirtsu meile ja läksin koos lastega kohe varakult Särinale tagasi. Hommik algas seal nimelt lasteetendusega ja pannkookidega. Kohal oli Teatribuss oma lustaka etendusega mutist ja jänesest.
Enne etenduse algust said lapsed koos näitlejatega meisterdada paberist mutte ja jäneseid. Saal oli igatahes lastest ja vanematest punnis :)
Kui paberist tegelased olid valmis, ilmusid välja päristegelased – jänes jooksis lavale ja ei läinud kaua aega, kui muttki kaevas ennast maa alt välja :P
Tore etendus oli. Lustakas ja hoogne ja näitlejad mängisid väga hästi.
Etendus vaadatud, oligi käes pannkoogiaeg. Ikka moosi ja pannkooki ja sekka sooja kakaod. Peale etendust sai laval käia ja väikesed lapsed kasutasid rõõmuga rekvisiite. Tahaks samuti proovida “teed” juua, nagu mutt ja jänes.
Kui etendus vaadatud ja pannukad söödud, suundusime lastega korraks koju tagasi. Särinal oli paus ja meie tegime samuti pausi. Õigemini läksime koju lõunat sööma ja siis vudisime kiiresti Särinale tagasi, sest algamas olid igasugused erinevad kontserdid. Kohale jõudsime väikese ajavaruga ja nii saime sisehoovis pisut ringi vaadata ja suuremad lapsed mänge mängida.
“The Notes” tegi juba sel ajal vaikselt proovi
Ja rahvas tundis olemisest rõõmu
Festivali korraldajad ei unustanud ära ka kaunistusi.
Jaanikal on alati hea tuju :P
Ja ema Marju ootas juba poja esinemist…
Mis kohe algaski
Meie ees oli ” The Notes” – täna õhtul muide, võistlevad poisid finaalis “Noortebänd 2016” tiitlile. Hoiame pöialt!(Nad võitsid, nad võitsid!!! Hurraa Rapla poistele!)
Edasi vaatasime Sten – Olle esinemist
Värske õhk, palju sebimist ja mis seal ikka – lastel läheb alailma kõht tühjaks ja endal ka. Nautisin koos Jaanika ja oma plikatirtsudega mõnusat läätsesuppi. Oli teine selline parajalt vürtsikas, lisaks omaküpsetatud leib mõnusa määrdega ning isegi lusikas oli ökovärk – selle sai peale kasutamist ära süüa :)
Järgmiseks tuli suunduda siseruumi, kus oli kohe alustamas esinemist armas, habras ja andekas Loore Martma. Oli temal viiul ja kitarr ja ukuleele. Laulis kena heleda häälega ja rääkis vahele lustakaid lugusid. Paistab meie tüdrukutele läks tema esinemine kohe väga hästi peale, sest sellest räägiti veel mitu päeva hiljemgi. Meie väike piiga lõi lava ees terve kontserdi tantsu ja vaatas hardunult Looret.
Loore viiuliga
ja Loore juba kitarriga
Lõpuks Loore ukuleelega
Peale Looret läksime tagasi õue ja suurel laval alustas esinemist Vaiko Eplik
Vaiko oli ikka oma tuntud headuses, tuntud lugudega. Rääkida ta oskab, pilli mängida ja laulda ka ning see, et sõnad alailma tal meelest lähevad, käib ka vist asja juurde :D Ise ta on samuti hädas, et kirjutab lauludele nii tiheda teksti, mis tahab lõpuks sassi minna.
Peale Vaikot mõtlesime, et läheme vaatama Improteatrit Impeerium koos Mikk Jürjensiga, aga võta näpust – me ei mahtunud saali!!! Vot nii vägev ja populaarne üritus oli meil Raplas :)
Meie väike piiga oli senini pidanud vastu pika päeva ilma lõunauinakuta ja kui avastasime, et saali me ei mahu kohe üldse, otsustasime minna hoopis koju.
Nägemata jäi meil veel Malena, Tintura ja DJ Mur
Jah, väga lahedad kaks päeva olid. Ootame juba järgmist Särinat, aga sinnamaani…sinnamaani Raplas säriseb päevast päeva igal pool. Siin elavad ju andekad ja tegusad inimesed!