…tuli meie tuppa samuti päev enne Jõululaupäeva. Pojad käisid peale kooli/tööd metsas koos vanaisaga ja tõid meile õhtuks koju kuuse.
Kõigepealt tuli koos kuusega tuppa hulk lund, mis muutus kiirelt veeks :P Noh, mis seal ikka. Noorem poeg pani kuuse püsti ja lasime tal rahus kuivada. Selle ajaga sain mina põrandalt suurema kaose likvideeritud ja normaalne olukord oli taastatud :) Kuni kuuseke kuivas, tegime lapsega piparkooke. Eks see kuuseke üks rääbuski sel aastal on, aga hea, et sellisegi leidis lume alt :)
Sellel aastal lasin kuuse kaunistada Kirkel üksinda. Ok, päris kõrgele panin ise ka mõned munad, kuhu laps ei ulatanud. Ülejäänud….pani piiga ise nii kuidas tahtis ja sinna kuhu tahtis.
Õnneks midagi hullu ta korda saata ei saanud, sest ega meil kodus polegi muud peale munade. Ei mingit kulda ega karda. Aastaid on meie kuusk olnud ehitud lihtsate siniste munadega ja alles eelmisel aastal lisanudsid sinna hõbedased ja tänavu punakas – lillad munad.
Minule jäi rõõm joosta ümber lapse ja kuuse ning teha pilte. Mis seal salata, see päev oli mulle endale väga rõõmus ning üllatusi täis ja selle eest siirad tänud päkapikule :D Kingiks saadud väga oluline vidin hõivas mu meeled ja mõtted ja tõega, ma olin päev otsa nagu laps leluga :D Tasub unistada….ja unistusi kõvasti välja öelda :D
Ja nii see kuuseke siis ehitud saigi.
Kuusk ehitud, oli paras aeg last niisama pildistada. Lase lapsel natuke askeldada ja asjatada ja pilte tuleb nagu saeveskist :P
ja ega siis meie koergi pääsenud kuuse ehtimise rõõmudest :D
