Millalgi siin paluti mul teha tervele perele jõulusokid. Nimelised ja puha. Võtsin ette ja tegin siis juba päris korralikud sokid. Ikka voodriga ja puha.
Esimese hooga, kui sokid telliti, hakkasin vaatama, et no millised nad siis üldse olema peaksid. Surfasin nagu kaasaegne inimene kunagi küll pinterestis, küll niisama googles, aga ükski sokk ei kõnetanud. Isegi soki kujud polnud päris need, mida ma ise ette kujutasin. Nii ma siis võtsin paberi ja pliiatsi ning hakkasin joonistama. Vaatasin eemalt ja jälle kohendasin. Lõikasin välja ja siis lõikasin veel siit ja sealt ringi, kuni sai minu jaoks sobiv vorm. Edasi hakkasin otsima sobilikke kangaid. Tustisin kõik oma varud läbi, terve elamine oli kangaid täis ja lõpuks sain kokku sellise komplekti, millega võisin rahule jääda. Igatahes võis hakata tööd tegema. See ettevalmistusprotsess on alati minu jaoks üks paras tegemine. Kuidagi ei suuda ma rahule jääda ja jändan seni, kuni mõtlen välja parima sobiliku variandi. Vähemalt minumeelest.
Aga siis sokid…..
Põhimaterjal on sellisest asisemast materjalist, mis oma olemuselt on siiski piisavalt pehme, aga ta ei ole õhuke sits, vaid paks ja bukleeline puuvillane tekstiil. Sisustustekstiil. Kaunistuseks veidi kuldset paela, veidi punast pitsi, teemakohased säärised, natuke kotiriiet, kus nimed peale tikitud ja saidki jõulusokid valmis. Aega võttis, aga ilusad said. Mulle endale nad kohe väga meeldivad. Võib olla tuleks tuleval aastal lõpuks siis ka enda perele sokid teha :)
Igal juhul ühes Rakvere peres on nüüd päkapikkudel oma kindel ja kena paigake, kuhu kingitusi tassida :)
