Meil on üks naabritädi. Naabritädi käest saame tuua kodust kohupiima. Sellist mõnusat ja sõmerat ja ilma suurema veeta. Pole ju mõtet maksta vee eest, kui parema meelega sööks kohupiima :)
Väga tihti teeme kohupiimast mõnusaid ja priskeid pannkooke, mida mõned kindlasti nimetavad sõrnikuteks. Teinekord teeme erinevaid kohupiimakooke. Vahest sööme lihtsalt moosi ja hapukoorega. Ja siis, kui tahtmist on, teeme sõira või nagu meie tips ütleb, rõira. Ei taha tal see meelde jääda õige nimega. Las siis olla pealegi rõir ja küll temast üks päev sõir saab.
Enamasti teen sõira küüslauguga või maitserohelisega. Seekord katsetasin sõira tegemist hoopis soolapähklitega, sest mõned päevad tagasi juhtusin lugema Ragne blogi kokkama.blogspot.com ja temal oli just nii tehtud. Peab ütlema, et mõnus , kuigi midagi jäi nagu puudu. Ma nüüd mõtisklen selle üle ja järgmine kord panen sinna lisaks pähklitele midagi veel :)
Meie perele sõir maitseb. Kohe väga maitseb. Süüakse seda niisama paljalt, röstsaiaga ja röstitud seemneleivaga……igatemoodi. Kindlasti proovime ära ka Ragne pakutud praetud sõira variandi.
Ja nii meil siis üleeile läkski sõir vormi tahenema….
Järgmisel hommikul tatsas kööki üks unine öösärgis neiuke ja nõudis rõira…
Mmm, kui hästi maitses….
Ja hommikusöögiks üks värskelt valminud sõir, röstsai, lehtsalat, värske tomat ning sidruniga tee…..mida sa paremat veel tahta oskad :)
Ei no küll Sina ikka jaksad!
Tubli, tubli, muud ei oskagi öelda.
Lisaks, et jõuad palju, jaksad veel ka teistega jagada.
Ma ise ei ole vist teinud aga maitseb küll. Köömnetega eriti, maximast ma vahel ostan.
Tiina, midagi ma ei jaksa, lihtsalt talvemasendus vist kallal ja äkitselt kasvanud söögiisu :D Aga jagama ma pole tõesti kade – ehk kellelegi abiks ja endalgi hea vahest jälle asi üles otsida.
Mulle just köömned ei maitse. Lapsena nokkisin neid peenleivastki välja :D Nüüd enam ei noki, aga ise vabatahtlikult väga ei kipu kusagile panema. Ok, eile läätsesuppi nats puistasin, aga sellest supist ehk homme :)