Eelmisel nädalal käisin koos Kärdiga poes. Kärt võttis arukalt käru, mina korvi. Pärast kirusin ennast, et vean seda toidukorvipommi ja kus mu mõistus ometi oli, et käru ei võtnud. Lugu lihtsalt selles, et ma ei taha enam käia poes rohkem kui kord, kaks nädalas. Kodulähedane pood on mõttetult kallis ja valik sisuliselt puudub. Toidu värskuse üle võiks ka vaielda. Kaugemale aga iga päev ei ole mõeldav käia. Nii võtangi ette viimasel ajal suurema toiduretke ja ostan söögipoolist varuga. Aga mis oli selles Kärdiga poeskäigus siis erilist?
Avastasin tänu temale enda jaoks läätsed!
Kodus kasutasin abimees google-t ja uurisin natuke siit ja sealt läätsesuppide retsepte. Enamus kasutasid mingi põhjusel punaseid läätsesid. Heal juhul kollaseid, aga millegipärast mitte rohelisi. Minul seevastu olid koju ostetud just rohelised läätsed.
Vaatasin siis külmkappi, et mida mul seal veel on ja hakkasin kombineerima. Mul on alati väga raske panna kirja mingeid koguseid, sest oman imelikku harjumust teha palju asju silma järgi. Samamoodi teen ma rõivaste juurdelõikust, et ei mõõda seal igat cm varusid, vaid teen seda silma järgi ja täpselt :D Kunagi palju aastaid tagasi ajasin sellega endast välja oma juurdelõikusõpetaja :D Ta ei saanud aru, kuidas noor inimene on oma silmamõõdus nii kindel. Kontrollis ikka üle…..aga no ma ei eksinud :D
Siiski, jutt pidi olema ju supist. Niisiis….
kõigepealt riivisin ära peene riiviga ühe porgandi ja ühe sibula. Esimese riivitud porgandi viis tüdruk ära, teine õnnestus siiski riivida :P
Sulatasin potis umbes 1/3 pakki võid ja lisasin võile riivitud porgandi ning sibula. Hautasin neid mõnda aega, aga ei pruunistanud.
Edasi lisasin kolm hakitud küüslauguküünt, silma järgi jahvatatud ingverit, chillimaitseainet ( meie auulis värsket chillit ei müüda :S).
Kui see mass oli mõnda aega potis kuumutatud, lisasin 1/3 purki koduseid konservkõrvitsaid. Kuumutasin, kuni kõrvits sulandus kenasti massi.
Valmistasin 1,2 liitrit puljongit ja valasin selle potti.
Tassitäie rohelisi läätsesid loputasin jooksva vee all ära ja kallasin kogu selle muu kraami hulka. Edasi kaane alla ja madalal temperatuuril keema.
Umbes 45 minuti pärast tundus supp üsna valmis. Viimasena praadisin pannil paraja koguse hakitud peekonit ja lisasin supile.
Tulemus oli ootamatult mõnus ja ootamatult vürtsikas :) Nagu laps ütles, nii nämma, aga ma ohkan nagu draakon :P
