Üürikesed talverõõmud

Jaanuari lõpp on kohe terendamas, aga ega sel aastal meid lumega väga hellitatud pole. Nüüd on juba selline kummaline tunne, et kui seni pole päris ehedat talve olnud, siis äkki enam polekski vaja. Täna hommikul imelise päikesepaistelise ilmaga tööle minnes, tabasin ennast lastepargist möödudes linnulaulu kuulamas. Nagu kevadel, rõõmsat sädinat kõik kohad täis. Siis tuligi see tunne, et ah, las ta olla pealegi see lumeke sel aastal Hispaanias ja Itaalias ja kus veel. Me pole ju kadedad, jagame teistega ka. Aga jah. Veebruar, märts veel ees – kõike võib tulla. Vihma, rahet ja lund. Fakt on see, et kahe järgmise kuu jooksul saame me seda kindlasti teada.
Siiski, siiski. Mõned korrad oleme lastega saanud lustimas käia, lumisel terviserajal kõndida ja kelgumäestki alla lasta. Mulle talv üldiselt meeldib ja šokiteraapiana nädalaks kuskile sooja ennast narrima sedasi ei kipugi. Kuidas seda öeldaksegi, et pole olemas kehva ilma, on valesti valitud riided ja vale suhtumine :P

õues

õues

õues

Ikka mäest alla ja siis jälle üles. Nii see kelgumäel kipub käima, kuni isu saab täis ja hakatakse ennast niisama alla veeretama.

õues

õues

Me oleme sedasi Kirkega koos mäest alla veeretanud üsna ammusest ajast. Kui ta veel pisike oli, võtsime üksteisel ümbert kinni ja veeresime koos. Suure lumega oleme ikka igasugust nalja teinud. Isegi tee ääres siin linnas kraavidesse suurde lumehange oleme rõõmsalt hüpanud ja seal püherdanud. Arvaku need möödasõitjad mida tahavad. Lõbus peab ju ometi olema ja nalja peab saama. Ja see on päris kindlasti täitsa naljakas, kui emps istub samuti kraavis lumehanges, suur lumetort peas :P

õues

Mäel piisavalt lustitud, suundusime jalutama terviserajale. Hakkas hämarduma.

õues

õues

õues

õues

õues

õues

Koprad olid mõnegi suure puu langetanud ja neid pooleldi närituid paistis ka üsna palju…

õues

õues

õues

õues

Ükskord tuli aga sammud ikka kodu poole tagasi seada…

õues

õues

Kohale jõudes oligi täitsa pime ja väike sõbrake tahtis veel pisikese kuusega pilti teha :)

õues

Nii et jah, igal võimalusel mingem ikka õue liikuma, lapsepõlve meenutama ja lastega koos lõbutsema. Olgu seda lund või vähe, aga rõõmu on sellest natukesestki palju.

Rubriigid: MINA ise, minu PERE ja muud LOOMAD.. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga